Küsitlus

Milline Tartu kõrgkool on sulle armsaim?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Arstide peal trampimine maksab ühiskonnale valusalt kätte. Erakogu

Ei tohi saada tavaks, et tipptasemel arste hakatakse mingite oletatavate põhjuste tõttu lintšima. Esineb ka selles valdkonnas vigu ja eksimusi, halba kohtlemist, kuid kõik, mida räägitakse, pole alati puhas kuld.

Ei möödu peaaegu ühtegi päeva meie arstiabi kättesaadavuse üle nurisemata. Tõsi ju on, et eriarstile aja broneerimine on kannatust nõudev ja pinget tekitav. Kokkuvõttes on see aga siiski võimalik, kriitilises olukorras aitavad kiirabi ja EMO.

Krõbisevat juurde

Minu arvates on ikkagi hea, et meie arstiabisüsteem toimib. Arstid-õed on väga professionaalsed, raviaparatuur ja diagnostika maailmatasemel. Samas tundub, et paljude meelest pikkade järjekordade tekkepõhjused veeretatakse tänamatult meditsiinipersonali kaela. Kuid ärgem unustagem, et ei arstid ega ülejäänud meditsiinitöötajad tooda rahalist ressurssi.

Probleem saab alguse meditsiini alarahastatusest ja personali ülekoormatusest. Olukorda saaks lahendada vaid haigekassa. Rahalise ressursi tootmine on majandusringkondade kohustus ja vastutus lasub vaieldamatult valitsusel ja vastavatel ministeeriumidel.

Kui hiljuti ilmnenud haigekassa defitsiiti loodab töö- ja terviseministeerium koos haigekassa nõukoguga lahendada mõne kalli ravimi kustutamisega kompenseeritavate nimekirjast, kui kaalutakse patsiendi omaosaluse suurendamist, siis peaks esmalt küsima: miks meil on ravimid nii kallid ja miks hinnad jätkuvalt kasvavad? Samas tundub ebanormaalsena, kui ravimiturgu haldav, ainult hindade tõusule orienteeritud monopoolne hulgifirma on omandanud ja endale allutanud kogu jaemüügivõrgu.

Kui 35–40 aastat tagasi oli Tartus 4–6 tegutsevat apteeki, siis praktiliselt võrdse elanike arvu juures on meil tänase päeva seisuga 44 apteeki. Arv ise ehk annabki selgituse, mille arvel sellist põhjendamatult suurt ravimiturgu ülal peetakse. Iga uue kaubanduskeskuse avamisega lisandub nimistusse ka uus apteek.

Kabinettide üleküllus

Hindadest mõtiskledes kerkib sama küsimus üles ka hambaravi korral. Uuest aastast makstav 30-eurone hüvitis on pehmelt öeldes alandav, mistõttu paljud loobuvad selle kasutamisest. Mille tõttu hambaravi nii kallis on, miks nii suure hulga kabinettide olemasolul pikad järjekorrad on, jääbki ainult oletatavaks. Probleeme aitaks lahti mõtestada väga põhjalik ja professionaalne analüüs, mida aga nähtavasti ei vajata.

Seni, kui kõigi eluvaldkondade toimimise hoobasid liigutatakse koalitsiooniparteide tagatubades ainult sulle-mulle-kasulike poliitiliste kokkulepetega, kui poliitikud delegeerivad iseenesele mistahes oma ala tundvate spetsialistide oskused ja võimed, ei muutu ka tervishoius mitte midagi. Järjekorrad pikenevad, personal väheneb ja tööga üle koormatud meedikud on sunnitud oma tervise kaitseks lahkuma.

Igavusest kohtusse

Samas jätkuvad probleemid rahulolematute patsientidega, kes teadmatusest või pahatahtlikkusest süüdistavad arste. Ka 6. oktoobri Vikerraadio saates „Uudis Pluss“ lahati tervishoiuprobleeme ja tutvustati peatselt rakenduvat patsiendikindlustuse eelnõud. Saate viimased 15 minutit olid jäetud kuulajatele arvamuse avaldamiseks.

Raske on ettegi kujutada saatesse helistanud vanahärra peas tekkinud pilti, mille alusel ta süüdistas TÜ silmakliiniku arsti Kuldar Kaljuranda operatsiooniga viivitamises justkui mingite katsete sooritamise eesmärgil. On äärmiselt kahetsusväärne, kui piiramatult vaba aega omav inimene kulutab kohtute uksi oma süüdistuste õigustamiseks ja lootuses teenida nii natukenegi pensionilisa, aimamata sealjuures, et arsti kohtus raisatud aeg pikendab abivajavate patsientide ooteaega.

Tempel mällu

18. septembril viibisin ka mina täpselt sama diagnoosiga dr Kaljuranna juures operatsioonil. Ei saa jätta mainimata ja kiitmata silmakliinikus valitsevat õhkkonda. Kogu personali heatahtlik, sõbralik ja abivalmis suhtumine patsientidesse lisaks professionaalsusele on väga tähtsad tegurid operatsiooni õnnestumiseks, mille osaliseks ma ka sain.

Sellele raadiosse helistanud vanahärrale soovitan ma siiralt kohtuuste kulutamise asemel minna mälupildis tagasi (kui see ealiste iseärasuste juures veel võimalik on), leidmaks üles need vead, millised operatsioonijärgsetel nädalatel võisid ilmneda. Haiglast lahkudes saab iga patsient lisaks suusõnalisele instruktaažile kaasa ka meelespea, milles on väga täpselt kirjas, mida võib teha, mida ja kuidas peab tegema ning mis on kategooriliselt keelatud. Kui patsient järgneva 4–5 nädala kestel mõtlematusest, laiskusest, rumalusest või lihtsalt hajameelsusest ettekirjutusi eirab, on arsti tehtu rikutud.

Autor: Eve Piller (pensionär), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/12/2016 21:47:30



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28748989105225