Küsitlus

Milline Tartu kõrgkool on sulle armsaim?

Meite haridus ei kõlba kassi saba allagi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

2010. aastal võeti vastu põhikooli-ja gümnaasiumiseadus, mille §37 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. 

Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Põhiharidus on kohustuslik kuni omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Kohustuslikult keskhariduselt kohustuslikule põhiharidusele ülemineku tõttu on tekkinud tuntav taandareng.

Pideva reformimisega on madaldatud latti sedavõrd, et meil jääb vajaka haritud inimestest. Plaan on neid välismaalt sisse tuua. Samas on Eestis praegugi kõik võimalused majanduses vajalikud vastava haridusega inimesed välja õpetada. Selleks on vaja ainult valitsusel tahtmist hariduse väärtustamiseks.

Praegust olukorda analüüsides tundub, et hariduse reformimisel on küll keegi üleharitud võimumees jõudnud arusaamani, et haritud inimesi on palju, ja kustutanud tunneli lõpus paistva valgusekiire. Ometi on teada, et haridus ei riku inimest, vaid tõstab tema intellektuaalset taset.

Tuleks arvestada, et viimase paari inimpõlve jooksul oleme jõudnud digiajastusse, kus määrava tähtsusega on töötajate digipädevus, mis annab võimaluse kasutada üha uuenevat tehnoloogiat. Meie haridussüsteem on viinud selleni, et on läbi lõigatud paljudel kõrgkooli insenerõppe tee, kuna keskastmes ei olnud vajalik õppida täies mahus reaalaineid, nagu matemaatika, füüsika, keemia. Elu Eestis on kiiresti edasi läinud: nii nagu mujal arenenud riikides, on kasutusele võetud digitehnoloogia, samuti on tõusnud automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase.

Nüüd seisame dilemma ees: meil on suur puudus IT-meestest, inseneridest, oskustöölistest. Propageerime küll elukestvat õpet, kuid see ei korva keskkoolis reaal­ainete õppimata jätmist.

2014. aastal tõi tollane haridusminister päevavalgele kurva statistika, et ligi 30% meie tööealistest inimestest on kutse- ja erihariduseta. Euroopa Liit on arvutanud ja leidnud, et põhiharidust eeldavate töökohtade arv väheneb kümne aasta jooksul 20%. Huvitav, missugust tööd hakkaksid inimesed ilma kutsehariduseta tegema?

Kahjuks tuleb tõdeda, et ilma elamisväärse sissetulekuta pole võimalik tänases Eestis madalapalgaliste perede lastel hea hariduse saamine. Viimasel ajal on hakatud rääkima küll kutsehariduse ja teaduspõhise kõrghariduse vajadusest, kuid pole sõnadest tegudeni jõutud.

Insenerteadused vajavad ajaga kaasaskäimiseks pidevalt ka täiendõpet, et olla kursis üha uuenevate tehnoloogiate ja tõekspidamistega. Õppevahendite nüüdisajastamine koolides ja ülikoolides peaks olema süsteemne pidev protsess, millel olemas ka rahaline kate. Vastasel juhul jääb kättesaamatuks jõudmine teadmistepõhise majandusega riikide sekka.

Autor: Jüri Laurson (elektriinsener) , toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/12/2016 22:06:20



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27682399749756