Klaas keeras usumeestele toetuskraanid valla

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Joona Matias Toivaneni arvates peaks valmiv pühakoda täitma rõõmuga ka lähivaldade rahva südamed. Kaur Paves

Linnapea määramine sihtasutuse nõukogu juhtima on kauaoodatud Maarja kiriku renoveerimisele uue vungi sisse andnud, kuid lisaraha liigutab jumalasulaste südameid endistviisi ja alati.

Maarja koguduse õpetaja Joona Matias Toivaneni sõnul on kiriku taastamise plaani erilise muutuse toonud projekti valmimine, kuid teisalt ka Urmas Klaasi valimine sihtasutuse nõukogu esimeheks. “Tartu on kogu taasiseseisvumise aja olnud väga toetav erinevate kirikute remondiprojektide suhtes, näeme seda ju nii Jaani kui Pauluse kiriku näitel. Rahva mälestustes on kindlasti ka kadunud ettevõtja Tiit Veeberi suur annetus Peetri kirikule, mis oli žestina väga oluline,” meenutas ta.

Liit lasteaiaga

Seepärast ongi Toivaneni väitel õiglane, et lõpuks ka kaua peaaegu varemetes seisnud Maarja kirik valmis saab. Sihtasutuse ning ühtlasi Mapri Ehituse juhatuse liige Heikki Valk rõhutas, et kogudus püüab taastada kunagi põlenud ja lammutatud hoonet autentsel kujul. “Ehitusluba on saadud ja nüüd tegeletaksegi sellega, et leida rahastused, et kirik 2019. aastaks valmis oleks,” märkis ta.

Linnapeast rääkides kiriku­isa ülevoolavate kiidusõnadega tagasi ei hoia. “Olen teda küll vaid aastakese tundnud, aga ta on meie projekti alati väga positiivselt suhtunud. Mõned korrad on ta meil ka külas käinud vaatamas, kas kogudusel ikka on motivatsiooni projekti teostada,” sõnas Toivanen.

Toivanen selgitas samas, et hoonet ei soovita taastada pelgalt kirikuna, vaid multifunktsionaalse kogukonnakeskusena. “Linn ehitab ju sinna kõrvale Naerumaa lasteaeda ja eesmärk on, et kogu see ümbruskond võiks kirikut kasutada,” fantaseeris ta. “Lasteaed annab suurepäraseid võimalusi korraldada kontserte ja muid üritusi, kui neil suuremat pinda vaja on.”

Olulisim põhjus projekti võidukaks lõpuleviimiseks on aga siiski ajalugu. “Kirik oma torniga on väga tugev sümbol eestlaste rahvusliku meelsuse tõusust. Seal peeti ju 1869. aastal esimese laulupeo peaproov ja pastor Adalbert Hugo Willigerode oli peo üks juhtidest,” seletas Toivanen.

Sestap seisabki suure eesmärgina silme ees laulupeo 150 aasta juubel, mille avakontsert juba renoveeritud Maarja kirikus maha pidada loodetakse. “Ehituslikult on see teostatav, aga kogu protsess sõltub rahast, mistõttu olemegi alustanud kampaaniat. Koostöös laulupeomuuseumiga korraldame juba järgmisel aastal rea kontserte, mille käigus inimestel on võimalik annetada kiriku taastamiseks,” kinnitas Toivanen, et iga summa on teretulnud. “Loomulikult vajame ka riigi tuge.”

Ometi ei soovi Valk konkreetselt vajaminevat summat prognoosida, pidades küsimust suisa tõrelemisvääriliseks. “Meie tegevus ei sõltu sellest, kas ehituse maksumuseks kujuneb 3,5 või 5 miljonit. Tõepoolest ei tahaks ma kirikuhoonele hinnalipikut külge panna, et toetage ühe euroga ja hinnaks on üks-üheksa-üheksa-üheksa,” kritiseeris ta. “Asi läheb ju avalikku hankesse, kus pakkumushind alles selgub.”

Nõme urgitsemine

Pigem tuleks Valgu arvates aru saada, et esiisade rajatud hoonel on olemas oma väärtus ja ajalugu. “Seda ei tohiks me raisku lasta nagu sadade muinsuskaitse all olevate kirikuhoonetega juba juhtunud – iga aastaga jäävad nad järjest madalamaks. Selle taustal ongi nõme see, et kõik loevad viimast senti, kuni polegi enam midagi alles,” kurtis ta.

Toivanen soostus siiski pakkuma, et võrreldes Pauluse kirikuga ei ole projekt tegelikult kallis ja ehitusliku osa peaks saama teostatud viie miljoniga. Uus torn linnapildis on aga vaid osa omavalitsuse plaanist Pepleri tänava ümbruse muutmiseks nõukogudeaegsest tühermaast moodsaks linnaosaks. “Kiriku maa lõppebki täpselt kiriku all, kogu ümbruskaudne haljastus ja sillutis tuleneb kõrvalasuva lasteaia projektist,” selgitas õpetaja.

Valk meenutas, et Naerumaa lasteaia arhitektuurikonkursilgi tõdeti, et kiriku naabrust tuleb enam rõhutada ja lasta sellel linnaruumis esile tõusta. “Hoone taastatakse ehedal kujul täpselt sellisena, nagu ta välja nägi – see on muinsuskaitse eritingimus,” sõnas ta.

Kokkuvõttes väljendas Valk usku, et Maarja kirikul läheb hästi. “Ta on ju viimane kirik, mille maaülikool ärastamisprotsessi käigus tagastas. See protsess venis pikale, jäädi kõigist rahastuslainetest maha, kui Pauluse, Jaani ja Peetri kirik oma osa said,” ütles ta. “Aga õnneks on kirik väike ja usun, et head inimesed, riik ja munitsipaaltasand selle raha ikkagi leiavad.”

Toivanen pani südamele, et agara hooneehituse juures ei tohi unustada ka inimesi – on ju tegu omaaegse esimese eestikeelse kogudusega, mis peaks hõlmama ka ülikoolilinna lähivaldasid, nagu Luunja, Haaslava ja Ülenurme, kus oma kogudusi pole. “Kui me paar aastat tagasi esimest korda vallavanemate jutul käisime ja küsisime, kuidas kirik võiks vallaelu rikastada, ei osanud keegi midagi öelda,” rääkis ta. “Ometi on vallal ja kirikul ju sama eesmärk: inimesi teenida. Kirik katab neid vajadusi, mida sotsiaaltoetused rahuldada ei suuda.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/11/2016 22:40:50



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25378084182739