Küsitlus

Kas Tähe tänavat peaks bussiliin läbima?

Rikastame linnaruumi või panustame sporti?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

25 kandidaati, kuid ilmselt vaid kaks õnnelikku võitjat – raad pakub rahvale taas võimalust grammikese võrra eelarveprotsessis kaasa lüüa. Jagamisele läheb 150 000 eurot, hääletada saab 12. oktoobrini Volise infosüsteemis või linna infokeskuses raekoja esimesel korrusel.

1. Rekreatsiooniala Emajõe kaldapealsele (75 000 €)

Ülejõe linnaosas, Ujula-Lubja-Ranna tee kvartalis asuvale isetekkelisele palliplatsile tahab Jaan Vaiksaar rajada aastaringset vabaajaväljakut, et avardada just nende inimeste aktiivset puhkamisvõimalust, kes ei soovi kuuluda treeninggruppidesse või -klubidesse.

Teiste ideede hindamisel jäi Vaiksaar eriti tagasihoidlikuks. „Eelkõige ootaks ajakirjanduslikku analüüsi kaasava eelarve idee ja selle rakenduse teemal Tartu näitel,“ sõnas ta. „Soov teha gallupit on arusaadav, kuid selle avaldamist valimisperioodil võib käsitleda kui katset kujundada valija eelistusi.“

2. Tallihoone katusekatte rekonstrueerimine (75 000 €)

Jänese 23 talli katusekatte rekonstrueerimine päästaks Lembit Kalevi hinnangul hoone hävimisohust ja ilmestaks edaspidi olulisel määral Ülejõe linnaosa, kogu Raadi linnakut ja Tartut tervikuna. „Idee on Tartu mõistes unikaalne nii sisult kui vormilt,“ lausus Kalev. „Ihaste ratsaspordikeskuse hääbumisega jääb Tartu tall ainukeseks ratsutamispaigaks linnas.“ Konkurentidest kuuluks Kalevi poolthääl dendropargi spordiradadele, rahast jätaks ta ilma aga suure roosa jänese.

3. Aparaaditehase taskupark (75 000 €)

Kasvava loomelinnaku südamesse jääb Aparaaditehase sisehoovist kujundatud Taskupark, kus Lemmit Kaplinski soovib pakkuda mõtestatud linlikku pausi Riia tänava müra ja liikluse eest.

4. Emajõe kallas lähemale

Eva Loolaidi ettepanek on korrastada kallasrada Emajõe paremkaldal ning tuua inimesed jõe äärde jalutama, sportima ja mõnusalt aega veetma. „Kui minu idee saab rahastuse, siis pikeneb Emajõe kalda kasutatav osa ligi kilomeetri võrra ja sellest võidab mitte ainult mõni üksik linnaosa, vaid kogu Tartu,“ sõnas ta. Kolleegidest annaks ta aga hääle rattaparklatele: „Kuna Tartu püüab olla rattasõbralik linn, siis on oluline, et rattaid saaks kuskil ka turvaliselt hoida.“

5. Georg Hackenschmidti ausammas (50 000 €)

Seoses Tartust pärit maadleja Georg Hackenschmidti 140. sünniaastapäevaga soovib Jakob Proovel püstitada ausamba tema sünnikohale, Hackenschmidti (hiljem Estonia) villavabriku majas, mis asus turuhoone ja Riia tänava vahelisel alal. „Ühiskond peab teadma ajaloolist alust, millele on tänane elu ja saavutused rajatud,“ selgitas autor. „Kuidas algas spordi areng, kes seda tegid, kust pärit?“

Prooveli soosing kuulub rattaparklatele. „Välja on öeldud ka jabur skulptuur roosa jänes,“ sõnas ta samas. „ERM peab ise rahvast ligi tõmbama. Jaburusi vahtides ei jõua õhtuks muuseumi juurde.“

6. Sillahelid postkaardile (29 000 €)

OÜ United Dreams idee on paigaldada Kaarsillale erinevad andurid, mis jälgiksid autode liiklust tänaval, pilvede lendu taevas, puude sahinat pargis ja silla alt mööduvaid objekte, ning salvestada tulemus helipostkaardina.

7. Rattaparklad bussi- ja raudteejaama (75 000 €)

Muutmaks jalgrataste kasutamist linnatranspordis veelgi atraktiivsemaks, teeb Siim Sutt ettepaneku luua Euroopas levinud eeskujul nii bussi- kui ka rongijaama kaks turvalist ja mahukat rattaparklat. „Igasugune jalgrattakasutuse soodustamine liikluspildis vähendab kesklinnas autoliiklust, mille hulk on juba praegu probleemiks,“ rõhutas ta.

Teistest ideedest oleks Sutil kõige toredam töösse minna ronimistorniga. „Sarnaselt minu ideega tooks just see kõige uuenduslikuma muutuse linnapilti ja mitmekesistaks paljude linlaste võimalusi,“ märkis ta.

8. Karlova puhkeala (50 000 €)

Kris-Robin Sirge ihkab luua Karlovasse, Emajõe äärde väikse puhkeala ning randa paigutada ka lastele ja spordihimulistele mõne treenimis- või mänguvahendi. „Jõeäärset ala on küll palju, ent pole väga sobilik selleks, et näiteks tekk maha laotada ja päevitama hakata,“ põhjendas ta.

Auhinnaraha oleks Sirge nõus jagama kas Raadi või dendropargi spordipargi ideedega. „Usun, et kõik ideed on omamoodi head ning neid ei tohiks maha laita,“ jäi ta diplomaatiliseks.

9. Kartuli karussell (75 000 €)

MTÜ Kartuli Vabariik kataks erinevad piirkonnad karussellidega, mis toimiksid teeviitadena punktist A punkti B. Näiteks Raeplatsilt mööda Roosi tänavat Raadile kuni ERMi uue peahooneni. „Kui tead mõnda patsidega Supilinna tüdrukut või hallipäist Karlova vanaema, kellest on rõõmu paljudele, anna teada ja rõõmustame koos Kartulikarusellil,“ lubas eestvedaja Tarmo Ladva.

Paljude konkurentide ideede teostamiseks poleks Ladva väitel vaja rahvahääletust: äärekivid madalamaks, ülesõidud turvalisemaks, koerte jalutusplats, kõnniteed Tamme puisteele, talli katus, keerdtrepp Sõpruse sillalt. Küll toetaks ta aparaaditehase väliala.

10. Keerdtrepp Sõpruse sillalt (30 000 €)

Uue Ihaste silla pealt saab kohe pärast silla lõppemist minna alla jõe äärde. Selline võimalus võiks olla ka Sõpruse silla Annelinna-poolsel kaldal, leiab Uno Viitkar. „Minu peas on see mõte küpsenud paar aastat ja nii ma ta nüüd lõpuks esitasin. Olen vana kooli mees ja enesekiitus on mulle võõras,“ hoidus ta siiski suuremast promotööst.

Teistest ideedest meeldivad Viitkarile Aparaaditehase Taskupark ja karlovlasena kirjutaks ta kahe käega alla puhkealale. Emajõe kallaste linlastele lähemale toomine on Viitkari hinnangul möödapääsmatu, aga vajab ühe korraga elluviimiseks kordades rohkem raha. Ka dendropargi järjekordne edasiarendus on talle sümpaatne. „Ei peaks rahastama erinevaid jooksvaid remonte, mis objektide kriitilisse seisu jõudes nii või naa peavad rahastuse leidma,“ lisas ta.

11. Koerte jalutusplats (20 000 €)

Narva maantee ja Kruusamäe tänava ristmiku kõrval asuvale Narva mnt 126d haljasalale võiks Liis Tuuliku arvates rajada koerte jalutusplatsi.

12. Kõnniteed Tamme puiesteele

Liili Laane ettepanekut ajendab tõik, et kuna mõlemas Tamme puiestee harus kõnniteed puuduvad, siis lapsed on sunnitud kooli minema mööda sõiduteed, samas kui liiklus seal on veel kahesuunaline. „Me kõik eeldame, et meil ja meie lastel oleks linnas ohutu ja mugav liigelda, aga suurt linna me üleöö turvalisemaks ei muuda. Seega võiks seda teha sammhaaval,“ arvas ta.

Praktilise inimesena annaks Laan oma hääle ideele nr 7. „Usun, et on palju tudengeid, kes eelistavad Tartu-suuruses linnas rattaga liikuda ja mitte autoga sõita,“ pakkus ta. Oma aega ootama jätaks Laan mõne sellise idee, mis linna otseselt paremaks või turvalisemaks kuidagi ei muuda, näiteks idee nr 20.

13. Linnadžungel koos parkuuriväljakuga (75 000 €)

Kuna Kalda tee, Anne tänava ja Sõpruse puiestee vahelisele haljasalale ei saa liigniiskuse tõttu rajada mänguväljakut, siis sobib sinna väga hästi parkuuriväljak, mida Tartus siiani veel ei ole, usub Margus Räst.

14. Linnaosade piirid tahvlile

17 linnaosa piirid tuleks märgistada infotahvlitega, leiab Anneli Luige-All. Asukohad peaks aga valima sellised, mis on vaadeldavad nii jalgsi liikujatele kui ka autoga sõitjatele. „Minu meelest on see linna auküsimus. Tegu polegi originaalse ideega, vaid meeldetuletusega ühe ammu tegemist vajava asja kohta,“ rõhutas ta. „Kus täpsemalt asuvad 17 linnaosa või „ahh, üks Tartu kõik“?“ Kõrvalkandidaadina toetas Luige-All Hackenschmidti sammast: „No milline mees, ja Tartu linnast.“

15. Multifunktsionaalne spordipark dendroparki (75 000 €)

Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mistõttu sinna heal tasemel suviste ja talviste liikumisradade rajamine eeldab mitmeid töid, põhjendavad SA Tähtvere Puhkepark, klubi Tartu Maraton, Tartu Suusaklubi ja Suusahullud ühispakkumist. „Vähe on kasu tegevustest, mis kutsuvad inimesi rohkem liikuma, kui meil ei ole neile pakkuda selle tegevuse jaoks sobivat keskkonda,“ kõneles Ain Kaare.

Raha oleks Kaare nõus jagama ronimistorniga, kuid mitte hüvedega, mis pole avalikus kasutuses või jäävad liiga abstraktseteks. „Näiteks tallikatuse rekonstrueerimine – kus on siin avalik hüve? Sõiduteede ristmikud lastele ohutuks – siin peaks ikkagi siis konkreetsed ristmikud ära nimetama,“ selgitas ta. „Ning muidugi: kus on eelmise aasta rahasaanute valminud tulemust näha?“

16. Pirogovi Avalik Instituut (70 000 €)

Kertu Kruus tahab Pirogovi pargi tudengitele tagasi võita – et see oleks aktiivne avalik ruum ja vabaõhukeskus, kus on võimalik mängida pingpongi või malet, lugeda raamatut väliraamatukogust, pidada filosoofilisi vestlusi või lihtsalt nautida suveõhtut. „Eristume teistest sellega, et me pakume lisaks parendusmõttele välja ka „taustaloo“ – instituut võiks kanda omaette lisaväärtust juba tänu selle sobitumisele ülikoolilinna konteksti,“ arvas Kruus.

17. Platvormid Emajõkke kesklinnas (75 000 €)

Mihkel Lember ja Tiit Sild soovivad jõe linlastele lähemale tuua, pakkudes välja ujukitel puitplatvormid, mida tasuks esmalt paigutada jõe vasakkaldale kas ühe suurema või mitme väiksema grupina Võidu ja Vabaduse silla vahelises lõigus. „Idee on mõeldud väga laiale huviliste ringile, kõik võivad ja on oodatud neid platvorme ja üldse jõeäärset ala kasutama,“ tõi Lember välja.

Ka alternatiivide puhul on Lemberi väitel oluline, et need kõnetaks võimalikult paljusid, mistap valis ta välja sarnase idee nr 4. „Mina ei jagaks raha ideedele, mis esindavad mingit kitsast huviliste ringi või vähest üldise kasu loomist,“ sõnas ta.

18. Raudteeäärne inimsõbralikuks

Maido Puna korrastaks kesklinna poole jääva raudteeäärse maariba Riia tänavast Kabeli tänava suunas, et lahendada ka praegused probleemid: alkoholitarbijate kogunemine ja liikumine keelatud alal ning prügi maha loopimine. „Samas on see linnakodanikele tihe liikumiskoridor: nii jooksjad, koerajalutajad kui lastega kärutajad,“ tõdes ta.

Teise rahastust vääriva projektina tõi Puna välja Aparaaditehase siseõue, sest ressursside kontsentratsioon ühte paika oleks oluliselt suurema väärtusega. „Ebamõistlik oleks kaasava eelarve ressursse kasutada linna n-ö igapäevaeelarvest tehtavatele asjadele,“ lisas ta.

19. Spordipark Raadile

Mai Miti eesmärk on pakkuda tänapäevaseid sportlikke vaba aja veetmise võimalusi Raadi-Kruusamäe piirkonnas: pargis võiksid olla rulapark veekindlast vineerist rampidega, püramiidikujuline ronila, takistusrada või parkuurielementidega ronila. „Mitmetes teistes linnaosades – Tähtvere, Veeriku, Karlova, Annelinn – on taolised pargid juba aastaid olemas ning leiavad aktiivset kasutust,“ rõhutas ta.

Konkureerivate ideede hulgast on Mitile sümpaatne aastaringse emotsionaalse rekreatsiooniala loomine Emajõe kaldapealsel. See-eest ei tohiks tema arvates kaasava eelarve raames jagada raha ärilise varjundiga ideedele, sest see on ebaeetiline.

20. Suur roosa jänes

Turistide linnasüdamest eemale jalutama meelitamiseks on initsiaali P taha peituva autori arvates parim võimalus teha sinna pildistamiseks atraktiivne või isegi jabur skulptuur – seni Roosi tänaval ju ühtki huvitavat objekti pole.

21. Ristmikud lastele ohutuks (55 000 €)

Tammelinna seltsi idee sisuks on paigaldada ohtlikele sõiduteede ja kõnniteede ristumisaladele täiendavad liikluskünnised ja ülekäigurajad, et koolilaps ohutult ja turvaliselt Tamme kooli jõuaks. „Idee realiseerumisel on Tartu maailma lastesõbralikum linn,“ meelitas seltsi esindaja Margo Saaremets. Ootuspäraselt toetas Saaremets ka seltsi teist ideed, mis peaks lahendama igivana probleemi, et suursündmuste ajal Tammelinna elanike hoovid Tamme staadioni parklateks muutuvad.

22. Tamme staadioni parkla (75 000 €)

Teise Tammelinna seltsi ettepaneku kohaselt on Tamme staadioni suurimaid murekohti korraliku parkla puudumine, mis suudaks teenindada kõiki külastajaid. „Usume, et see idee aitab parandada nii sportimise võimalusi kui ka tammelinlaste elukvaliteeti. Nad ei pea enam oma kodudest välja minnes võõraste autodega võitlema,“ rääkis seltsi juhatuse liige Henry Narits.

Naritsale sümpatiseerib idee ristmikud lastele ohutumaks muuta. „Loodan, et kui antud idee ei saa piisavalt hääli, siis sellegipoolest viiakse see lähima aja jooksul täide enne, kui juhtub mõni õnnetus,“ sõnas ta. Isiklikult ei hääletaks ta suure roosa jänese poolt, kuna leiab, et 75 000 eest saaks pigem terve pargi korda teha.

23. Ronimistorn Tähtvere spordiparki (75 000 €)

Põneva ronimisseinaga saab Gen Mandre sõnul pakkuda rohkem toaväliseid tegevusi ka suurematele lastele ning noorukitele. Torn oleks ühtlasi tõmbenumbriks linna külastavatele turistidele, kuna see toimiks ka vaatetornina. „Lisaks pakuks ronimissein mänguväljakute projekteerijatele ideesid noortele mõeldud väljakute kujundamisel,“ lausus Mandre.

Mandre tõdes, et Raadil on tõesti noorte vaba aja veetmise võimalustest vajaka, seega oleks vääriline kõrvalkandidaat idee nr 19. Raha ei peaks tema sõnul jagama ideedele, mille sihtgrupp on väga kitsas ja mille teostamise tulemusi enamik inimesi nautida ei saa.

24. Spordimisvõimaluste laiendamine Annelinnas (50 000 €)

Annelinna selts rajaks linnaossa vaba aja veetmise platse lauatennise ja võrkpalli mängimise võimalusega ning paigaldaks istumispinke mänguväljakute ja kergliiklusteede äärde.

25. Välivõimla Karu parki

Ingmar Laan leiab, et kuna välisportimisvõimalusi Tähtvere-Vaksali linnaosa piirkonnas eriti ei ole, võiks Vaksalis Karu pargis olla rohkem trenažööre, lõuatõmbekange, rööbaspuid. „Tegin mõni aeg tagasi ettepaneku linnavalitsusele Karu parki installeerida lõuatõmbamiskang ja rööbaspuud, mis maksaks paar tuhat, kuid nüüd olen ma otsaga jõudnud kaasava eelarve hääletusvooru,“ meenutas lendu Laan, kes lisahääle annaks ronimitornile. „Minu idee on suhteliselt robustne ning ma ausalt öeldes ei kujuta ettegi, mida teha 150 000 euroga – sellega saaks rööbaspuud ära kullata või helgiheitjad paigaldada.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/10/2016 23:03:40



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.3535840511322