Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Juudihirm ajas taaratoetaja punaprofessori rüppe

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hobiteadlase teooria kohaselt on Moosese rahva vandenõu Tartusse jõudmiseks läbinud 3600 kilomeetri pikkuse teekonna.

Hobiajaloolane Mark Muuga pole sugugi veendunud, et Süüria veretandril vaevlev Tartusi linn meile pelgalt nimekaimuks on – niidid viivad analüüsi kohaselt, nagu ikka, valitud rahva vandenõuni.

Tammelinnas Ehitaja tänaval vanaduspõlve veetval koduloolasel Muugal on Tartu praeguse nimekuju suhtes tõsiseid kahtluseid. “Vaatasin lausa ENE-st järele: Tartu nimi pandi ju alles 1918, enne oli Jurjev,” meenutas ta. “Aga mida ta eesti keeles tähendab? Mitte midagi!”

Kadunud vägilane

Põhimõttekindla mehena tuntud Muuga hinnangul oleks kõige õigem mees asjasse selgust tooma legendaarne ajaloolane ja Tartu Ekspressi pikemaajalisim kaasautor Hillar Palamets. “Palametsal on kihvtid lood, kuigi ta oli Nõukogude ajal punaprofessor, on ta end nüüd parandanud,” lisas patrioot, et on okupatsiooniaegsed libastumised maestrole andeks andnud. “Eks kõik pidid end selle võimu all painutama.”

Palamets polnud selgitustega kitsi, seostades kodulinna ürghärg tarvasega. “Ladina keeles on Läti Hendrik maininud Tarbatu linnust. Tartu on lihtsalt moonutamise tulem – sakslased ütlesid ju Dorpat, lätlased Terbata, aga venelased Jurjev, sest Jaroslav Jurjevitš Tark vallutas Tartu ja tegi siia Vene linnuse, mis püsis 30 aastat,” kirjeldas vanameister endale omaselt laiendustega mitte tagasi hoides. “Aga kuna Jaroslav oli Volgale rajatud linnusele oma ristinime juba andnud – see linn, Jaroslavl, on praeguseni alles – siis pani ta uuele linnusele nimeks oma isa nime.”

Tänaseks välja surnud tarvas oli Palametsa meenutuste kohaselt meie metsades levinud metshärg, kes viimati elas Valgevene, Leedu ja Poola piirialadel. “Küttidel oli ikka väga hea päev, kui sellise pulli või lehma kätte said metsast,” rääkis ta. “Sarnaseid kohti on veel: Tarvastu Võrtsjärve ääres ja veel oli Rakvere kõrval Tarvanpää linnus, mistõttu Rakvere ekspluateerib seda praegu spordiseltside nimena. Seal on lausa tarvase stiliseeritud kuju ühele künkale üles pandud, tohutu suurte sarvedega.”

Kabala müsteerium

Muuga ametliku versiooniga siiski lõpuni ei rahuldu. Tema pilgud on suunatud viimasel ajal üha enam meediapilti jõudnud Tartusi linnale Süürias, kus paikneb ka Venemaa mereväebaas. “Tekkis selline uitmõte, et kes üldse Tartule sellise nime pani? Kes see nimekomisjon täpselt oli?” nõudis Muuga. “1918. aastal pöörduti ju iseseisvusdeklaratsioonis Eestimaa rahvaste, mitte eesti rahva poole.”

Just sinna varjatud internatsionalistliku sõnumi taha ongi hobiajaloolase väitel koer maetud. “Kahtlustan, et sinna on jälle segatud juudi maffia. Tartusi linn on ju Juudamaa lähedal,” lajatas ta. “Kabala külasid on Eestis ka mitu. Aga mis on kabala – juudi müstika.”

Palamets seoseid Tartusiga tõenäoliseks ei pidanud. “Vaatasin ka, et kas tõesti on Süüria linna nimi Tartu, aga häälduses on seal rõhk hoopis teisel silbil. Mitte midagi ühist küll ei ole,” kinnitas ta.

Mes uputama?

Küll liigitub Muuga mõtisklus Palametsa sõnutsi pseudotoponüümika-nimelise teadusharu alla, mis tuletab kohanimesid juhuslike kõlakokkulangemiste tõttu. “Vanad eestlased läksid sõjakäigule lõuna poole ja kui nende märadel sündisid ühe jõe ääres varsad, siis nad nimetasid seal oleva asula Varssaviks. Läksid edasi, saavutasid kohalike üle võidu, tegid suure peo ja jõid ennast täis – kohanimeks sai Viin,” pajatas ta samal lainel jätkates.

„Teine “teooria” ütleb, et lähisida keeled olevat eesti keelest võtnud Egiptuse nime “Jõgi-uputus”. Ja Mesopotaamia, mis tegelikult jõgede vahelist maad tähendab, on selle järgi eestikeelne lause “Mes uputama?”. See muide vastab ka tõele, kevadise lumesulamise ajal mägedes tulevad jõed tõesti üle kallaste,” jätkas Palamets.

Mitte tühi pudel

Muuga ei lahmi niisama, tal on ka konkreetne ettepanek: Tartust saagu taas Taaralinn. “Selle juudi jäänuki peaks tagasi muutma. Tartu on ikkagi eestlaste linn ja nii sobiks nimi panna Taara järgi – muidugi mitte pudelitaara, vaid ikka meie oma jumalus,” kiitis ta. “Taaraliikumist hakati taaselustama 1930ndatel. Aga siis tuli see Pätsikese riigipööre ja asi jäi soiku.”

Viimaste väidetega jäi nõusse ka Palamets. “Taara on tulnud piksejumal Thorist, kes on germaani mütoloogia jumalate seas,” jätkas ta tuntud tasemel. “Tallinn on Taani linn ja Paide pae linn. Valga võib aga olla slaavi verbist “volokat” – lohistama. Koiva jõelt lohistati ju Emajõe jõestikku paate üle. Aga see on kahtlane, võib ka hoopis valge värviga seotud olla. Pärnu on pärna, Haapsalu haava linn. Pärn oli püha puu paljudel rahvastel, ka venelastel (lipa), millest on arvatavasti tulnud nii Lipetsk, Liepaja kui Leipzig lääne-slaavi aladel.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 04/05/2016 23:43:51



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.32948708534241