Küsitlus

Keda usud?

Hostel võõrustab priskeid vihmausse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Seintel looklevad taimed rüüpavad ahnelt kalariigi toodetud ammoniaaki. Sten Sang

Tartu Ekspress käis kaemas värskelt Euroopa ökomärgise pälvinud majutuskoha püsielanike käekäiku.

Kastani 38 kolmanda korruse alalised kliendid näevad välja roosad ja rõõmsad ning ajavad oma asja kompostikastis edasi. Nimelt komposteerivad just rammusad vihmaussid hosteli biolaguneva prügi, kõik muugi asutuses näitab eeskuju ülima taaskasutuse ja loodushoiuga.

Kakssada liitrit põrandale

Hosteli perenaine Sigrit Rosental tervitab tugeva käepigistusega ja näitab koos abikaasa Helguriga uusimat teadusprojekti toaseinal. Mööda fuajee seina on jooksma pandud omapärane akvapoonikanimeline veeringlus, kus veeanumas ujuvate kalade toodetud ammoniaak muudetakse taimejuurte abil omakorda nitraatideks. Kaob ära vajadus akvaariumit nii tihedalt puhastada ning taimedki ei vaja kasvamiseks lisamulda. 

Kalade kolimine suuremasse akvaariumisse lõppes küll mõni aeg tagasi natukene nukralt. Peremees Helguri plaan vana akvaariumi põhja parandamiseks ei kandnud vilja ning hommikul kell seitse sai mees äreva kõne kahesaja liitri vee voolamisest põrandalaudade vahele. Õnneks käisidki allkorrusel remonditööd ning suurem kahju jäi olemata.

Uhke rahvusvahelise Rohelise Võtme ökomärgise sai Taaralinna hostel Eestis esimesena. Sigrit avab veidi tagamaid: „Kriteeriumid võtme saamiseks olid meil kõik juba avamisest peale täidetud ja midagi otseselt muutma ei pidanud. Võtme saamiseks pidime keskkonnahoidlikku toimetamist tõestavad materjalid kausta kokku koguma ja esitama.“ Rohelise Võtme üks olulisemaid kriteeriume on pidev keskkonnahoiualane areng. Selleks on majutusasutusel koostatud tegevuskava, mida jõudumööda täidetakse.

Edaspidi on omanikel plaani võetud energiatarbimist ning jäätmeid veelgi vähendada. Suveperioodiks tahetakse lisaks kompostiussidele tekitada terrassile ka tavaline kompostikast. Usse esmajoones juurde võtta ei ole kavas, õigetes tingimustes tekib neid pidevalt ise juurde.

Perenaine lubab kindlasti vihmaussi populatsiooni edasi arendada: „Vermikompost on ideaalne lähenemine ja lahendus tekkivale orgaanilisele jäätmele, mis moodustab massi poolest kindlasti üle poole kogu meie jäätmetest,“ kinnitab ta. „Samas nõuab meie hosteli hobiaiandus palju mulda – milleks siis transportida seda poest ja tassida üles kolmandale korrusele? Võime ju valdava enamiku sellest lokaalselt ise toota!“

Naise sõnul on endiselt suurimaks unistuseks päikese ja tuule abil energia tootmine. Praegu seda võimalust alles uuritakse.

Solgiämbrit polegi

Meie külastuse päeval satub kohal olema Olympic Casino esindaja, kes annab hosteli juhtidele üle Tegusa Eesti Stipendiumi. Tegemist on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja kasiinofirma koostöös asutatud fondiga. Peamiseks valikukriteeriumiks on projekti senised saavutused, edumeelsus ning elujõulisus. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles nähakse tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.

Praegu on hostelis kuus majutustuba, kahekohalistest privaatsetest kuni kaheksakohalise ühistoani. Kokku mahutatakse 20 ööbija ringis, kuid tänu stipendiumile on lähiajal plaanis kohtade arvu suurendada.

Kuigi külastajate kohta leidub perenaisel eeskätt vaid kiidusõnu, leidub siiski ka pisikesi erandeid. „Peamised negatiivsed üllatused on tekkinud sellest, kui inimene saabub kohale teadmata, mis on hostel ja millised on meie maailmavaatelised erinevused tavahotelliga. Üldiselt oleme suutnud kodulehel ja broneerimissüsteemides anda teatavaid vihjeid ja seletusi sellele, mis külastajaid ees ootab.“

Juhataja Sigriti sõnul võivad hoolimatud kliendid põhjustada probleeme kõikjal, sest nad lihtsalt ei arvesta teistega. Hoolimatuteks võib ta vahel nimetada ka külalisi, kes ei saa aru hosteli kontseptsioonist. Näiteks ei ole tubades prügikaste, mis on tavainimese jaoks ilmselt šokeeriv uudis. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ühes kohas, nii-öelda prügijaamas kuute erinevasse sortimenti. Kõik voodipesud on aga naise kinnitusel taaskasutatud vanad – pesumaja teenus on kvaliteetne ja puhtus garanteeritakse.

Tänutäheks majutuse eest on toodud komme, lilli ja oma kodukoha suveniire. Pakutakse kooki ja saadetakse postkaarte. Kõige armsam on aga Sigriti silmis see, kui keegi teeb miskit maitsvat süüa ja siis kutsub sööma. Samuti kiidavad majutust paberile ja internetiavarustesse jäetud positiivsed kommentaarid. Vahel on isegi personaalselt ja nimeliselt kedagi kollektiivist tänatud. See läheb alati tegijatele otse südamesse!

Kuna Loomingu puhul on tegemist väikese koduse hosteliga, väärtustavad omanikud isiklikku lähenemist väga. Seetõttu juhtub tihtipeale, et pikemaajalistest ja püsivatest klientidest saavad hiljem tõesti head tuttavad. „Väga soojasid ja toredaid lugusid on rääkida igaühel meist,“ ütleb Sigrit. „Me oleme üritanud tuvastada oma nii-öelda tüüpklienti, aga peab õnneks tõdema, et ei ole ühtegi kindlat kriteeriumi, millele ta vastaks. Võibolla üle keskmise positiivse ellusuhtumisega paistavad nad küll silma!“

Proua Rosental kinnitab, et kõik ööbijad saavad olla kindlad oma ökoloogilise jalajälje vähenemises. „Reisides kulutab inimene tavaliselt absurdselt palju. Kasu on juba mitmekordne, kui nad mõne keskkonda väärtustava mõtte või käitumismustri koju kaasa viivad,“ märgib ta.

Telekas on minevik

Tarekesest puudub küll televiisor, kuid sellest pole seni keegi külastajatest puudust tundnud. Linn on kohvikuid ja restorane täis, mis külastajate meeled erksana hoiavad. Tänapäeva inimese meelelahutus on internetis, kuid hostelis on köök, kus saab omale ise süüa valmistada.

Mõte laienemiseks teistesse Eesti linnadesse on olemas ja Rosentalid hoiavad silmad-kõrvad pidevalt uutele võimalustele avatud. Oluliseks peavad nad koha ja olukorra inspireerivust – see paneb paari tegutsema. Lihtsalt hosteli tegemise mõttes uut kohta looma ei hakata. Peamine eesmärk tulevikuks on ikkagi keskkonnateadliku maailmavaate propageerimine. See on üks lõputu, igavesti kestev ja alati pinget pakkuv teema.


Hostel Looming

  • Alustati viis aastat tagasi nulleelarvega – ehk kõik on üles ehitatud taaskasutatud materjalide ja vahendite abil.
  • Eesmärk on tekitada võimalikult vähe jäätmeid, tulevikuks saada jäätmevabaks.
  • Kasutab vaid ökotooteid ning sorteerib jäätmed kuues erinevas kategoorias.
  • Puhastusvahenditeks on näiteks äädikas ja sooda.
  • Vanadest kulpidest saavad seebialused ning vanadest küünaldest tehakse uusi.
  • Tubade kardinateks on kasutatud veski jahusõelumiskangast, nagideks võtmeid.
  • Püsielanikud on kompostiussid, kes tegelevad biolagunevate jäätmete töötlemisega mullaks.
  • Uusim asi hostelis on akvapoonika tehnoloogia: uudne ökosüsteem, mis laseb kasvatada taimi ilma mullata elusate kalade abiga.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 04/05/2016 19:37:57



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.21115517616272