Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Jõhker ja ootamatu kingitus maagaasi tarbijatele on maagaasiaktsiisi tõus.

Niisuguse hüpleva tegevusega riigi rahakoti täitmisel antakse niigi madalseisu langenud Eesti majandusele kabelimats. Sellisest tegevusest võib järeldada, et riigil puudub üldse pikaajaline majanduse arenguplaan. Samuti puudub ja pole tõmblemisest kaugemale jõutud pikaajalise energeetika arenguplaaniga ning elektrituruseadusega. Pole ka ime, sest majandus- ja rahandusministreid vahetatakse tihedamini kui sokke.

Uskumatu on, et Eesti Vabariigis valitakse sageli ministriteks vastavas valdkonnas kogemusi ja isegi kõrgemat haridust mitteomavaid inimesi. Riigi juhtimise amet näib olevat nii tühi-tähi, et selleks pole vaja isegi täiendkoolitust läbida.

Teistel tegutsemisaladel, nagu näiteks arstidel, õpetajatel, elektrikutel on kohustus end pidevalt täiendada, et oma erialal arengureel püsida. Siinjuures on huvitav teada, mis haridusega on rahandusministeeriumis ametnikud, kes nuputasid välja selle jõhkra gaasiaktsiisi tõusu ja kuidas on nende pädevuse kontrolliga. 

Puuduv analüüs

Tundub, et maagaasiaktsiisi tõusu tagajärgi meie majandusele ei ole üldse analüüsitud, vastasel korral poleks niisugust otsust tehtud. Igatahes paneb ootamatu ja põhjendamata aktsiisitõus tarbijad raskesse olukorda. Kohalike toodete hinnad kindlasti tõusevad ja avavad tee välismaise odava kauba turule sisenemiseks. Samas jõuavad autokütusena gaasi kasutajad arusaamisele, et autode ümberehitamine keskkonda vähesaastavale gaasile oli suur viga. Samuti saavad aktsiisi tõusust šoki need soojatarbijad, kes viisid oma hoonetes vedelkütusel töötavad katlad üle maagaasile.

Alles mõnda aega tagasi hõiskas Taavi Veskimägi, et nüüd on gaasivõrgud viimaks Eleringi omanduses ja soovitas kõigil maagaasi hakata julgemalt soojatootmiseks kasutama – see on kõige loodussõbralikum kütteaine, sest ei saasta keskkonda. Seejuures paneb jahmatama, et soovitusel ei saanud õieti veel trükimust hanguda, kui kõlas maagaasiaktsiisi hinnatõusu pommuudis. Ajakirjanduses on märgitud, et Eesti juhtiv gaasikütuste müüja Alexela Group näeb sellisel juhul huvi kadumist gaasi kui ökoloogiliselt puhta kütuse vastu.

Näha on, et ökoloogiliselt puhta maagaasi kasutajad ei suuda enam nii sagedaste hinnatõusudega sammu pidada. Gaasi kasutajad pole enam võimelised kinni maksma välismaal äpardunud rahalisi kulutusi, sest meie väikese riigi tarbija rahakott pole põhjatu. Nii investeeriti meie tarkade meeste poolt Utah’ projekti 51 miljonit eurot, kuid nüüd on selgunud, et projekti realiseerimine pole otstarbekas ja võeti mõtlemiseks aeg maha.

51 miljonit eurot pole peenraha, mida võis kõrbesse 12 250 hektarile tallele panna. Kuuldavasti oleks selle eest saanud ehitada kogu Eesti elektriliinid tormikindlaks. Kui vaadata Auvere elektrijaama, mis on Eestis rajatav moodsaim põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, kus kasutatakse keskkonnasõbralikku keevkihitehnoloogiat, siis kahjuks käikuandmiseni pole veel jõutud. Teadjad mehed räägivad, et vein läheb aastatega ikka paremaks, kuid seadmed aastatega siiski vananevad. Nii on see kahjuks ka Auvere elektrijaamaga.

Kindluse puudumine

Soovitused kütteseadmete ümberehituseks ei anna tarbijatele kütuse pideva hinnatõusu tõttu mingisugust kindlust. Alati toimub mõne aasta möödudes hinnatõus. Nii on see olnud elektri, vedelkütuse ja maagaasi kasutamisel ning pole välistatud edaspidi ka pelletikütuse puhul. Unustatud on tõsiasi, et kui Narva elektrijaama kateldes põletati puitu, siis kerkis küttepuude hind lakke ja ahjukütte kasutajad pandi raskesse olukorda. Kui nüüd uuesti alustatakse Narva elektrijaamades puidu ahju ajamist, siis pannakse uuesti raskesse olukorda ahjukütjad ja veel laialt soovitatud pelleti – graanulite kasutajad, samuti puiduküttel olevad väikekatlamajade soojatootjad ja -tarbijad .

Maagaasi hinna tõusu eesmärgiks paistab olevat soov tarbijaid sundida kasutama kallist biogaasi. Nüüd, kui Vene importgaas odavnes aastaga 39 protsenti, siis peaks olema maagaasi kütusena kasutamine autodel ja soojatootmiseks igati tervitatav, mitte nagu kont koeral järamiseks. Ökoloogiliselt puhta maagaasi laialdasel kasutamisel soodustingimustel hoiaksime kokku looduslikku taastuvenergia ressurssi ja vähendaksime keskkonna reostust.

Autor: Jüri Laurson (volitatud elektriinsener) , toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/04/2016 19:44:05



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.1689338684082