Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Visionäärist pensionär püüab noori hingi bussipõrgust päästa

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mati Salu ei nõuagi, et buss raekoja ette käima hakkaks, ometi ei tasu tal oodata ka lihtsamate soovide täitmist. Lilian Lukka

Poolprofessionaalne bussireisija Mati Salu nõuab, et linna ühistranspordivõrgustiku kitsaskohad viimaks ometi korda tehtaks. Paraku pole valitsev võim nõus mehele üheski punktis vastu tulema.

Sepavälja tänaval elusügisel kapju rautav pensionär Salu on aastatepikkuse bussisõidukarjääri jooksul kirja pannud rea tähelepanekuid, millele ta linnaisadelt vastust nõutab. Seda aga teps mitte enda jaoks: suurim mure on tal kõige väiksemate ja abitumate pärast, kelle loogilist liikumistrajektoori punased bussid sugugi ei järgi.

Pall maanteeameti käes

„Natuke aega tagasi kirjutati ajakirjanduses, et Riia ring tuleb ümber ehitada mitmetasandiliseks, kuna koormus on suur,“ avas Salu oma mitmetahulise pöördumise. „Miks ei tehta Lõunakeskuse juurde Astri köögi vastu praeguse elektrialajaama tee kohale kõigest 100–150-meetrist lõiku, mis tagaks kõigi Viljandi ringi poole sõitjate kulgemise otse, mitte üle Riia ringi.“

Teedeteenistuse juhataja Urmas Mets tunnistas, et ettepanek Lõunakeskuse kui Tartu piirkonna ühe tõmbekeskuse ühendamiseks Viljandi maanteega on igati asjakohane. „Paraku ei paikneks võimalik ühendustee linna haldusterritooriumil ja arusaadavalt ei saa linn teha planeeringuid ja ehitustöid teiste omavalitsuste maadel,“ möönis ta. „Küll aga tegeleb ühendustee kavandamisega koostöös linna, valla ja maa omanikega maanteeamet ja see tee oleks tõepoolest oluline ka perspektiivse Riia-Ringtee ristmiku lahenduse valikul.“

Bussiga number 9 kesklinnast üle Riiamäe põrutades ja Väike-Tähe tänavasse keerates on Salu juba ammu tähele pannud, kui piinarikas on see hubane Karlova kõrvaltänavake suurtele bussivolaskitele. „Tänav on kitsas, erasõidukid arvestavad Tähe tänavasse pöörates ainult endaga – samas suunas pargivad ju teised autod. Buss peab vastutuleva auto läbi laskma ja siis alles probleem algabki,“ kurtis reisija.

Lootuse lootus

Mäletatavasti tehti suvel Väike-Tähe tänavas töid ja nii kulges üheksanda bussiliini tee Võru ja Tähe tänava vahel hoopis läbi Lootuse. „Miks ei saa seda teekonda jätkata, lisades peatuse, mis sobiks Kesk tänava lähedusse?“ unistas Salu. „Tähe tänaval võiks vabalt kõik seal parkivad sõiduautod vastassuunda panna. Buss sõitku mugavalt, eraautod nähku vaeva.“

Liikluskorraldusteenistust kureeriv Martin Nelis aga kinnitas, et Väike-Tähe tänavalt Tähe tänavale parempöörde tegemiseks on ristmiku gabariidid piisavad. „Ristmikul ja viis meetrit enne seda on sõidukite peatumine keelatud. Täiendavalt on Tähe tänaval kehtestatud kümne meetri pikkune peatumiskeeld, et võimaldada bussil vastutulevatele sõidukitele vajadusel teed anda,“ selgitas ta Salule.

Teekonda E-Kaubamaja juurde jätkates lähevad alatasa edasi ka Salu kannatused – kurvastus järeltuleva põlve pärast ei luba lihtsalt rahulikult loksuda. „Näeme, kuidas väikelastega emad oma uniste lastega bussist väljuvad ja ruttavad 600–700 meetrit vanasse lihakombinaadi lasteaeda (lasteaed Ristikhein Ropka teel – toim),“ polnud ta sugugi rahul bussipeatuse asukohaga. „Parem ei ole lugu ka Aardla tänavalt tulevate lastega.“

Leevendus Taskule

Pensionäril on suurejooneline ettepanek: buss number 2 peaks sõitma Aardla ringilt alla Ropka teele ja Ristikheina juures seisatama. Sealt võiks buss edasi kulgeda Turu-Sepa-Aiandi-Ülenurme tänava kaudu Aardlasse. „Kui ta aga füüsikainstituudi majade poolt tuleb, siis läbiks need tänavad vastassuunas – oleks üks lisavõimalus kesklinnast Sepa keskusesse tulla,“ kirjeldas vanahärra vaimustusega oma visiooni. „Sepa tänaval asub staadioni vastas veel üks lasteaed, Aiandi tänava Variku koolis käivad lapsed aga FI ümbruse majadest. Ülenurme tänavale peatust planeerides saavad Ploomi tänava lapsed koolile lähemale ja Lõunakeskuse poolt tulev rahvas lähemale ARKi.“

Ent linnaliinibussidega Salu haare ei piirdu – tal on sõna sekka öelda ka palju vaieldud bussijaama asukoha teemal. „Teatavasti tahetakse Taskut ja Plaskut ümber ehitada. Hotellile tuleb juurdeehitis, lisaks ehitatakse ka jõe äärde, mis toob piirkonda liiklustihedust kindlasti juurde,“ arutles ta. „Küsiksin siinkohal, miks ei võiks siis maaliini bussijaama natuke eemale viia, näiteks kanali ja jõe vahelisele alale kahe silla vahel?“

Seitse piirangut

Praegusele tühermaale kavandatav asukoht oleks Salu analüüsi kohaselt ideaalne; jaguks ruumi nii saabuvatele kui ootavatele bussidele, samuti taksodele. „Kanali poole saaks kasvama panna tiheda heki, jõe poole teha allee. Sinna saaks kahest otsast sisse sõita ja mis peamine: liikluskoormus turu, Tasku ja Plasku juures võetaks maha,“ maalis mees tulevikku. „Samas jääks jaam südalinna.“

Planeeringuteenistuse juht Indrek Ranniku pidas mõtet arusaadavaks, sest Tasku ümbruse liiklussituatsioon on tõesti pingeline. Salu lahendust ei saaks aga linn respekteerida ja seda koguni seitsmel põhjusel. Tegemist on üleujutusalaga, mõlema veekogu kalda ehituskeeluvööndiga, samuti ülelinnalise puhkealaga. „Teisele poole jõge jäävad vaid Räpina, Jõgeva ja Jõhvi suund, lahenduse peaks leidma jõe ületamiseks Tallinna, Pärnu ja muudes suundades väljuvatele bussidele,“ lisas ta.

Pealegi on väljapääs Salu pakutud alalt Ranniku hinnangul väga kitsas ja komplitseeritud, alal puudub igasugune tehniline infrastruktuur sellise keskuse ehitamiseks. „Vaatamata pingelisele liiklusskeemile asub praegune bussijaam südalinnas ja on inimestele hästi kättesaadav,“ kiitis ametnik.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/02/2016 23:32:11



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.32908511161804