Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Hoonet tiritakse pinkipidi parki

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ahhaa-ema Tiiu Silla (1958–2012) mälestuspink linnaarhitekt Tiit Silla projekteeritud Emajõe kaldarajatisel. Anneli Rein

Jalutades mööda Emajõe kaldaäärset Kaarsilla juurest Oeconomicumi poole hakkab ühel hetkel silma kaunis geomeetriline purre koos sellel asuva pöörleva punase pingiga.

See on mälestuspink 2012. aastal lahkunud Tiiu Sillale, Ahhaa keskuse rajajale. Huvitava kokkulangemisena kavandas nii pingi kui ka kogu vaateplatvormi Tiiu nimekaim Tiit Sild, kes töötas kuni 2012. aastani Tartu linnaarhitektina.

Purre tulevikku

Nagu ma 26. novembri Tartu Ekspressis ka kirjutanud olen, oli just Tiit Sild koos Martin McLeaniga ambitsioonika hoonestuskava autor, mis nägi ette kogu Emajõe vasakkalda täis ehitamise. Kuigi linnaarhitekt esitas uut linnaplaani kui otseteed Tartu helgesse tulevikku, valmistas ette põhjaliku presentatsiooni koos animeeringuga ja kirjutas selle toetuseks ka mitu ajaleheartiklit, pole peale paari purde sellest tänaseni rohkem ellu viidud. Õigupoolest kaevas vana teema välja seesama novembrikuine Tartu Ekspressi artikkel, kus selgus, et Tiit Silla utopistlik visioon sai tegelikult paberile pandud ravimimagnaadi ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe Atlantise ümbruse arendusplaanide teenindamiseks.

Kuid nähtub, et mainitud Mäe tänava pikendus parki ajas hamba verele veel ühel teisel teada tuntud seltskonnal, kes edendavad oma huvisid praegu arutluse all oleva Tartu kesklinna üldplaneeringu kaudu.

Tartu ülikooli strateegiakomisjon langetas eelmise aasta 9. detsembril konsensuslikult otsuse rajada Oeconomicumi asukohta uus IT-hoone üldpinnaga 13 500 ruutmeetrit. Eelnevalt oli linnavalitsusega kokku lepitud, et Tähe tänava vana füüsikahoonega umbes samas mahus kompleksi tarbeks loovutab linn 99 aastaks Oeconomicumi-esise Narva mnt 10 krundi ning samuti suure tüki Ülejõe pargist kuni Mäe tänava sihini. Sama pargiala on hoonestamisele määratud ka arutluse all olevas kesklinna üldplaneeringus. Nii ülikool, linn kui ajakirjandus on juba selle projekti Tartu tulevikuga jõudnud siduda. Paraku on hulk küsimusi õhku rippuma jäänud.

Esiteks jääb selgusetuks, millal otsus IT-hoone parki ja pargi kõrvale rajada üldse vastu võeti? Kui ametliku versiooni kohaselt langetati 9. detsembril sisuline ja kaalutletud valik eelistada Maarjamõisa kompleksi asemel kesklinna, siis ette valmistatav üldplaneering nägi pargiosa eraldamist ülikoolile ette juba vähemalt kolm aastat tagasi. Samuti on dogmana esitletud 13 ja poole tuhande ruutmeetri suurust üldpinna vajadust, kuigi linnavalitsuse juures tegutsev muinsuskaitsekomisjon pani alles päris eelmise aasta lõpus paika oma nõudmised, mitu korrust hoonel üldse olla võib. Ning kuigi IT-hoone rajamist esitletakse kui juba kindlaksmääratud paratamatust, siis vestlusest projekti sisulist poolt vedava arvutiteaduste instituudi juhataja professor Jaak Viloga selgub, et tegelikult pole Astra programmist rahastatava hoone ehitamist kõrgemalt poolt üldse otsustatudki, ning 2015. aasta oktoobris esitatud vastav taotlus hoone asukohta kindlaks ei määranud.

Taaralinna salaselts

Linnavolikogu eelmise nädala istungi päevakorra esimese punktina võeti vastu otsus Narva mnt 10 ja Narva mnt 2b kruntide tasuta võõrandamine Tartu ülikoolile IT-hoone rajamiseks. Opositsioon tunnetas küll teatud ebakõlasid ja küsis hulga ääriveeri küsimusi, kuid linnavalitsuse poolt helgetes toonides maalitud IT-linna tulevikku maha hääletada ei söandanud. Ebameeldivuste eos vältimiseks oli avakõnega esinema palutud rektor Volli Kalm isiklikult, kes tähtsa näoga linnavalitsuse jutupunkte üle kordas. Linnavolinikud võisid ilmselt kergendatult ohata, et rae ja rektoraadi omavahelised kemplused on nüüdseks ajalugu ning linna tulevik võib sellest ainult paremaks minna...

Ometi peitub meepotis asjaolu, millest suurem osa linnavolinikke aga ilmselt tänaseni midagi kuulnud pole. Ülikoolile eraldatava pargiosa sees peitub veel üks teine krunt, Narva mnt 2d, mis kuulub Tartu Veevärgile, ja mille edasise saatuse kohta 7-liikmeline Veevärgi nõukogu alles asub oma seisukohta kujundama. Või kas ikka asub? Jarno Laur on ka ise intervjuus tunnistanud, et algne initsiatiiv põhjapoolse pargiosa ümber kruntimiseks pärineb just AS-ilt Tartu Veevärk.

Aga kellest me räägime, kui me räägime Tartu Veevärgist? Ettevõte, mis äriregistri andmetel moodustati 1. aprillil 1965, kuulub 100% linnale. Eeskujuliku mainega aktsiaseltsi juhatajaks on juba 19. aastat Toomas Kapp. Tema tööperiood kattub Reformierakonna Tartus võimuloleku perioodiga, mis kestab alates 1997. aasta kevadest, kui Isamaale ja Tõnis Lukasele umbusaldust avaldati. Veevärgi tegevust kontrollib seejuures 7-liikmeline nõukogu, millest Reformierakonnale kuulub enamus, ehk käesoleval ajal 4 kohta.

Veevärgi nõukogu istungite päevakorra koostamist juhib sealjuures nõukogu esimees, kes istungeid koos juhatajaga ka läbi viib. Pikalt pidas seda kohta linnavolinik Neinar Seli. Volikogust lahkudes pärandas ta vastutusrikka ameti Veljo Ipitsale, kes kuulub tema lähimate kaasvõitlejate ringi juba ajast enne Reformierakonna moodustamist.

Nööbi ümber valmib pintsak

Niisiis, Jarno Lauri ja Verni Loodma eestvedamisel langetas linnavolikogu otsuse, mis juhatab ülikooli abistamise kattevarjus sisse Tartu kesklinna rohealade tapatalgud. Paraku ei ole keegi veel senini suurte sõnade varjus tihanud aru pärida, mida kavatseb hukule määratud pargialas asuva pumbamaja krundiga ette võtta Veevärgi nõukogu. Toomas Kapp kinnitas mulle, et Veevärk sarnaselt Tartu linnale krundist tasuta loobuda kindlasti ei kavatse. Seli ja tema meeskonna mängureeglite järgi on lubatud erinevad variandid. Pumbamaja võidakse muutunud konjunktuuris mõne aja pärast ümber hinnata ning lihtsalt ülikoolile maha müüa. Krundist võidakse loobuda mõne teise krundi või õiguse kasuks, olgu selleks kasvõi näiteks Poe tänava apteegi ruumid, millest ülikool Linnamäe ja Tamro poolt dikteeritud konkurentsiolukorras loobuda on otsustanud. Või siis üüritakse osa IT-hoonest välja strateegilistele tugiüürnikele. Kui fantaasiast puudu jääb, tasub vaid pisut Tartu lähiajalugu silmitseda...

Toomas Kapiga õnnestus mul pikemalt vestelda pärast detsembrikuist linnavolikogu istungit. EPA-s tootmise mehhaniseerimise alal magistrikraadi teeninud mees jutustas varmalt ja soojalt sellest, kuidas lehtpuiste parkide ökoloogiline kasutegur on sisuliselt olematu; kuidas puudevõrast ohtlike (st inimesi ohustavate) oksade välja selekteerimine on peaaegu võimatu ülesanne, ja et raagus puud mõjuvad linnapildis kohutavalt rusuvate, traumeerivate ja lihtsalt koledatena.

Autor: Meelis Kaldalu, meelis@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 27/01/2016 22:00:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18169808387756