Küsitlus

Kas Tartu Ekspress peaks tegevust jätkama?

Tartlased on võimlejad ja sulgpallurid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tartus erakordset populaarsust nautiv sulgpall on enda ridadesse meelitanud ka kaks Süüria pagulaspoissi. Kaur Paves

Mil viisil tavatseb end liigutada keskmine Tartu Ekspressi lugeja? Ilmneb, et üsnagi teistmoodi kui keskmine kodanik mujalt Eestist.

Reastasime spordiregistri põhjal levipiirkonna – Tartu, Elva ja Ülenurme valla – elanike spordieelistused. Tõsi, absoluutset tõde see ilmselt ei kajasta, kuna kõik ühte omavalitsusse registreeritud klubi liikmed ei pruugi tingimata sealsamas elada ja tegutseda. „Linna pearahasüsteem või klubi liikmete arv – kõik need andmed on ju tegelikult puudulikud ja täpset arvu ei tea keegi,“ märkis tabavalt Tartu Tenniseklubi juht Egert Ivask.

Tüdrukud hoole all

Ent üldised trendid joonistuvad meie tabelist siiski välja, eriti kui panna andmed võrdlusesse üleriigiliste näitajatega. Kui üle Eesti võimutseb teadagi juba aastaid kuningas jalgpall, siis siinkandis tuleb vutimeestel võimlejatele selgelt alla vanduda: harrastajate arv erineb esipaaril pea tuhande võrra.

Piirkonna esivutiklubi tegevjuht Kalle Paas jäi tulemusi kommenteerides diplomaatiliseks, kinnitades, et võimlemise teenitud esikoha üle on tal hea meel. „Võimlemine on ilus ja mitmekülgselt kasulik spordiala,“ lausus ta. Laiemalt põhjendas Paas allajäämist aga sellega, et Tartu emad-isad panevad tütarlapsi trenni miskipärast suurema hoolega kui poisse. „Tegelikult peaksid vanemad tänapäeval ka poisslapsi julgelt üldist liikuvust arendavatesse trennidesse viima, sest möödas on ajad, kui poisid ainult majade vahel mängides piisavalt palju liikusid!“ soovitas ta.

Jalgpalliharrastajaid oleks Paasi hinnangul Tartus ja Tartu kandis rohkem ka siis, kui oleks enam korralikke väljakuid. „Linnavõim pole ala ja harrastajate arenguga kaasa tulnud. Kahjuks võetakse midagi taristu osas ette pigem viimasel hetkel ja hädas,“ ütles ta. „Annelinna kunstmuruväljaku remont on väga vajalik ja tänuväärne, ent sellega ei tule ühtegi ruutmeetrit väljakupinda juurde, lihtsalt taastatakse mõne aasta tagune seis.“

Samas võib põhjusi otsida pea sajanditagusest ajast. „Juba esimese vabariigi ajal oli Tartus väljakute puudus. 1930ndatel kulges ka Tamme spordipargi rajamine vaevaliselt, ehkki Tartu vutipublik võis neil aastatel küündida paari tuhande pealtvaatajani!“ meenutas Paas. „Miks see asi juba ajalooliselt nii on, ei oska ma öelda. Samas olen kindel, et klubid ja harrastajate seltsid peavad ise häälekamad ja ettevõtlikumad olema.“

Pronksikoha hõivab nagu vabariigiski ujumine. „Regionaalsete eripärasuste suhtes olen arvamusel, et suurt diferentsi ei ole, kui võrrelda omavahel suuremaid linnasid, nagu Tartu, Tallinn, Pärnu,“ rääkis Tartu Ujumisklubi juhataja Janno Jürgenson. „Väiksemate linnade ja maakondade puhul saab rääkida lihtsast asjaolust, et puuduvad ujulad ja selle tõttu ka tingimused ala harrastamiseks, kindlasti ka kvalifitseeritud tööjõud.“

Tartu linna puhul tõi Jürgenson suure plussina välja üsna heade ja laiapõhjaliste treeningtingimuste olemasolu Aura keskuse näol, mida täiendavad spodiklubid Arctic ja Arena. „Samas tuleb vastuoluliselt välja tuua, et ujumistingimused vajaksid hädasti täiendust – kas siis Aura laiendamise või uue ujula juurde ehitamise kujul. Hetkeseis on selline, et kõik soovijad ei mahu ära ning ujumisõpetus, -treeningud ja -sport ei saa edasi areneda.“

Pühendunud ja kõrge kvalifikatsiooniga treenerkonna kõrval soovis Jürgenson vahelduseks kiita linnavalitsust, et nad on toetanud lastele ujumisõpetuse andmist koolikohustusliku ujumise näol, mis omakorda on võimaldanud ujumisoskuse ja harrastatavuse kasvu.

Kõige võimsama hüppe on teinud aga sulgpall, mis paikneb üleriigilises tabelis 20., Tartu lähikonnas aga suisa viiendal kohal. Riigi esiklubi, Tartus kuues kohas treeninguid läbi viiva Triitoni juht Mart Siliksaar nägi selle taga järjepidevat ja korralikku tööd lastega. „Konkurents on muidugi meeletu,“ tunnistas ta. „Korvpall, jalgpall, kergejõustik võtavad põhiosa. Kui me tugevuselt kümnenda lapse endale saame, oleme õnnega koos.“

Vanemaid austades

Siliksaare väitel lähtub klubi juba kümme aastat suunast, et just suvi on see aeg, kus lapse areng on võimalik saavutada sama kiiresti kui ülejäänud üheksa kuuga kokku, mistõttu meelitatakse siis tulevasi sulgpallureid nädalaste tasuta treeningutega. „Kutsume lapsi siia, et nad niisama ei vedeleks,“ selgitas ta. „Kooli ei ole, lapsed on rahulikud – ema-isa ei küsi, kas said märkuse või halva hinde.“

Lisaks on uuele põlvkonnale mõistagi eeskujuks klubi esimängijad Raul Must ja Kati Tolmoff, kes suure tõenäosusega ka Rio olümpiale sõidavad. Ala on Tartus sedavõrd menukas, et treenerile teadmata motiividel on juba kohale saabunud ka kaks noort Süüria pagulast. „Ühtegi keelt nad muidugi ei oska ja kerge nendega pole, aga tahavad ja püüavad,“ kiitis ta.

Seitsmenda koha (riigis kümnes) saavutanud judo populaarsuse taga nägi spordiklubi Do juht Andres Põhjala ala filosoofiat kui kasvatussüsteemi osa. „Lisaks õpivad judokad ka jaapani keelt ja kultuuri ning käitumist ja vastase ning vanemate inimeste austamist,“ sõnas ta. „On palju väliskontakte, kuhu käiakse võistlemas. Ka meie tippude eeskuju on nakkav.“

Tango Tantsukooli direktor Veiko Ratas tunnistas, et vahe Tartu piirkonna kaheksanda ja üleriigilise kümnenda koha vahel pole küll suur, ent valmistab rõõmu ometi. „Kuna Tartus tegutseb kolm tugevat ja suure liikmeskonnaga tantsuklubi – Tango, Stiil, Prestige, lisaks veel mõned väiksemad klubid – Sinilind, Ave, Eva Tantsukool – siis ilmselt on sõnum tantsu kasulikkusest ja vajalikkusest viidud inimesteni,“ arvas ta. „Kindlasti on oluline osa ka selles, et tantsuspordiga saavad tegeleda ka täiskasvanud ning seda pakuvad kõik Tartus tegutsevad klubid, seltskonnatantsu algkursusest kuni regulaarsete treeninguteni ja võistlemiseni.“

Madin aegade pärast

Ehkki üheksandat positsiooni hoidev tennis jääb suhteliselt harrastajate arvult riigi keskmisele alla, ei julgenud Tartu tenniseklubi juht Ivask küll öelda, et harrastajatest puudust oleks. „Hetkel käib kõva madin aegade pärast,“ kinnitas ta. „Harrastajate arv on otseselt seotud tenniseväljakute arvuga – kui varem oli Tartus viis siseväljakut, siis nüüd on neid juba kaheksa. Rohkem harrastajaid nende väljakute peale lihtsalt ei mahu.“

Kuigi oleme harjunud end suureks suusarahvaks pidama, jääb suusasport nii riigis kui Tartus esikümnest välja. Samas tõi Suusahullude treener Jaak Teppan välja, et juba kümme aastat tagasi alustas klubi esimesena Eestis harrastussuusatajate koolitamisega. „Kõik Eesti suusaspordis toimunud tähtsad arengud on läbi viidud Tartus või tartlaste poolt: Tartu Maraton, Tartu Suusaklubi, mis oli esimene suusaklubi Eestis ja samade inimeste poolt põhimõtteliselt loodi ju ka suusaliit.“

Ajaloole viitas ka orienteerimisklubi Ilves juhatuse liige Sven Oras. „Ilmselt võiks alustada sellest, et Eesti ja samuti tolleaegse Nõukogude Liidu esimene orienteerumisklubi, Ilves, asutatigi Tartus 1978. aastal, koondades enda alla sportlasi, harrastajaid ja asjaarmastajaid,“ meenutas ta. „Sellest ajast peale on Tartus korraldatud regulaarselt erinevaid võistlusi, päevakuid ja orienteerumistreeninguid. Harrastajate seas on meelepärasemaks orienteerumispäevakud, mis toimuvad neljapäeviti.“

Tartu Ratsakooli juhatuse liige Lembit Kalev tõdes samas, et kui tema klubi kõrvale jätta, ei saa just öelda, et ratsutamine Tartu ja ümbruskonna õpilaste seas populaarne ala oleks. „Seega ei saa rääkida regionaalsetest eripäradest, vaid konkreetse klubi tegevusest, mille edukus oleneb juhtimisstrateegiast, koostööst, spetsialiseerumisest, teenuse kvaliteedist, nõudluse-pakkumise suhtest,“ lausus ta. „Õpilaste olemasolu sõltub aga eelkõige inimestest, kes oma tööd südamega ja hoolivalt teevad.“

Ning viimaks ei saa vaimupealinna puhul mainimata jätta ka sootuks teist laadi sporti: üle riigi vähemalt ametlikult marginaalse populaarsusega mälumäng hoiab siin kõrget 17. kohta. Määravaks eripäraks võiks mõttespordi seltsi juhatuse liikme Silja Paavle sõnul olla Tartu ülikooli olemasolu. „Siinkandis on palju noori, kes tahavad vaba aega veetes ka uusi tarkusi omandada, muidugi on siin palju kõrgharidusega inimesi, kes hindavad intelligentset meelelahutust,“ mainis ta. „Ka on Tartus väga pikk traditsioon – sel sügisel algab juba 43. mälumänguhooaeg.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/09/2015 19:02:01



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18573904037476