Kopa jõud käib supilinlaste kisast üle

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Supilinna seltsi pikast ettepanekute nimekirjast võttis Meloni tänava uusehitiste arendaja kuulda ainult värvi puudutava: lumivalgeks kerkivaid hooneid ei võõbata. Aet Rebane

Emajõe äärde Meloni tänavale kerkib kaks uut kortermaja, mis rikuvad linnaosaseltsi hinnangul kohalikku miljööd.

Supilinna seltsi esimehe Mart Hiobi sõnade kohaselt ei sobi uued majad puitmajalinnaossa kui miljööväärtuslikule alale, kuna saavad olema liiga modernistlikud ja ümbruskonnast eristuvad.

Hiob tõi sobimatute joontena välja, et majad on liiga suured ja täpselt ühesugused, lamekatuste, rõdude ning lintakendega. Algse plaani järgi ka silmatorkavalt valget värvi. Aktivist lisas, et kümme aastat vana planeering ei kajasta enam häid ruumilisi lahendusi Supilinnas.

Koleda lummuses

Hiob tunnistas, et tööde eest vastutav ehitusfirma Saarevaim OÜ arendaja Rait Sirk aadressil Meloni 30/1 ja 30/2 kerkivate uute hoonete kohta seltsi arvamust siiski küsis. Tema sõnul saatis mittetulundusühing nii Sirgile kui linnavalitsusele kirja ettepanekutega, kuidas maju supilinnalikumaks muuta, kuid pöördumisele ei vastatud ja soovitusi ignoreeriti.

Arendaja Sirk aga väitis, et Hiob ise aitas detailplaneeringut koostada ning et Supilinna seltsi ettepanekutest võeti kuulda värvisoovitust: „Ma ju ei värvi neid maju valgeks!“

Midagi muud Sirk aga muuta ei kavatse, kuna teised soovitused nõuaksid juba uut detailplaneeringut. “Ei julge võtta seda riski, et planeeringut muuta,” lausus Sirk. “Supilinna inimestele meeldib üldse ainult vana ja kole, kõik uus ja ilus tekitab vastuseisu. Detailplaneering on ju juba läbi läinud.”

Tülikas protsess

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ütles, et rae jaoks on oluline, et planeering vastaks õigusaktidele. Miljööväärtuse nõuetega aga uued hooned tema sõnul sobituma ei peagi.

Arjus põhjendas, et majad ei kuulu miljööalasse, sest varem oli jõeäärne piirkond üldkasutatav ning uued hooned suhestuvad pigem Emajõe teisele kaldale jääva linnaosaga, jäädes Supilinna tuumikust välja.

Arhitekt möönis, et põhimõtteliselt küll võiksid ka miljööala läheduses väärtusnõuded kehtida, kuid uue detailplaneeringu koostamist linnavalitsus ei nõudnud, sest selle koostamine on tülikas protsess.

Arjus lausus, et kuigi kohalike elanike jaoks on jõeäärne osa samuti Supilinn, maksab positiivse küljena tähele panna, et Emajõe äärde tekib nüüd hoopis uus miljöö. Tema teatel ehitatakse Emajõe äärde juurde kaheksa kortermaja ja Oa tänavale veel seitse hoonet. Samuti planeeritakse piirkonda lasteaeda.

Arhitekti sõnul on maju linnale vaja, et rohkem inimesi Tartusse koliks. „Linnaosa elanikke on kaasatud nii nagu alati,“ resümeeris Arjus.

Iga uus hoone toob Supilinna ka sõidukeid juurde. Arjus rääkis, et autodele tuleb parkimiskohad teha krundi sisse. Seda, kas linnaossa kunagi ka seni puuduvad kõnniteed ehitatakse, linnaarhitekt öelda ei osanud.

See-eest ütles linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku, et uued kõnniteed on Supilinna planeeritud, aga kas need ka tulevad, sõltub juba järgmise aasta linnaeelarvest. „Kõnniteede tulek on poliitikute öelda,“ selgitas ta.

 

Autor: Aet Rebane, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/10/2013 18:41:26



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28838777542114