Küsitlus

Kas Tähe tänavat peaks bussiliin läbima?

Vanemuine saab uue noore näitlejanna

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Vanemuise draamatrupiga liituv Liisa Pulk on Tartust tulnud pakkumisega väga rahul. Foto: erakogu.

Sügisel alustab Vanemuise draamatrupis tööd sel kevadel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 24. lennu lõpetanud noor näitleja Liisa Pulk. Tartu Ekspress uuris, kellega tegu ja milliste tunnetega noor näitleja Tartusse tuleb.

Oled Pärnust pärit ja tuled nüüd Vanemuisesse. Miks peaks pärnakas Tartusse tahtma?

Enne lavakat õppisin Tartus 2 aastat semiootikat ja kulturoloogiat. Tundub, et Tartu jäi minu jaoks tol hetkel ammendamata, ehk ongi nüüd kõige õigem hetk siia tagasi tulla. Tartul on väga eriline olemus. Tartus leidub midagi sellist, mida Pärnust ega ka Tallinnast ei leia. Sellesama "erilise" pärast tahabki pärnakas Tartusse.

Kuidas see juhtus, et sinust saab just Vanemuise näitleja?

Eks kogu meie kursus astus lavakasse väga ilusal ja majanduslikult edukal ajal. Unistused olid suured. Mingil hetkel hakkas aga kõik kokku kukkuma, üleliiagi pasundati kriisist ning tekkis hirm tuleviku ees.

Lavaka viimase aasta esimene pool tekitas palju ebakindlust. Ja siis, kui tulevikupaanika oli haripunktis, olin parasjagu toidupoes ja valisin jooki. Hakkasin just pudelit korvi panema, kui helises telefon. Toru otsas oli mees, kes tutvustas ennast Sven Karjana ja küsis, kuidas ma kujutaksin ette oma tulevikku Vanemuise teatris.

Täielikus hämmastuses helistasin seejärel oma sõbrale ning emale-isale. Peale poolt tundi telefoni otsas rippumist märkasin, et seisan ikka sama leti ees, sama pudel peos, mida olin pool tundi tagasi hakanud korvi panema, kuid polnud suures erutuses suutnud seda 30 minuti jooksul teha. Väga naljakas hetk. Nüüd seisab see pudel mu köögiriiulil, meenutamaks, et lahendused tulevad ikka kõige ootamatumatel hetkedel.

Kuhu lähevad sinu teised kursusekaaslased?

Mõned kursusekaaslased jäävad Tallinnasse, üks suurem grupp siirdub Rakvere teatrisse. Usun, et Rakverre minejatel tuleks heas mõttes silma peal hoida: sealt on oodata vägagi lennukaid ideid.

Kui keeruline on noorel näitlejal omale töökohta leida?

Eks see oleneb ajast. Usun, et 4 aastat tagasi majandusbuumi ajal oli sobivat tööd-teatrit lihtsam leida. Pakkumisi oli siis kindlasti rohkem. Meie kursus lõpetab suhteliselt keerulisel ajal. Sellest hoolimata tundub, et päris ula peale keegi ei jää. Eks palju sõltub ka näitlejast endast: suured riigiteatrid ei sobigi kõigile ning projektipõhist teatrit tehakse üha rohkem ja rohkem. Kui ise initsiatiivi üles näidata ning täpselt teada, mida sa teha tahad, siis nälga ei jää. Vähemalt nii ütleb kaine mõistus.

Kas kool sai läbi täpselt õigel ajal ja sa tunned, et oled valmis suurel laval üles astuma?

Ma ei tea, kas on ühtki tudengit, kes lavakat lõpetades tunneb, et on nüüd valmis näitleja. Ja mulle tundub, et selle kooli eesmärk pole ka toota valmis näitlejaid. Kool annab vahendid ja oskuse iseendaga tööd teha. Kool ei tee üliõpilasest valmis näitlejat.

Tõeliseks näitlejaks saab tööd tehes, omandades aja jooksul teatris kogemusi, mida koolist ei saa. Eks ikka jään kooliaega nostalgiliselt meenutama, aga usun, et olen saanud piisavalt õpetust, et nüüd iseseisvalt edasi minna. Alles nüüd, pärast kooli lõppu, hakkame tasapisi näitlejateks kujunema.

Kas see, et tuled kursuselt üksinda, ka natuke hirmutab?

Hirmutab pole õige sõna. Kahju on kursusekaaslastest lahku minna. Muidugi oleks lihtsam teatris alustada, kui sinu kõrval oleks inimene, kellega oled 4 aastat ööpäev läbi koos olnud, kes sind läbi ja lõhki tunneb ning kes sinuga koos uues kohas alustades mõistab kõike, mida sa läbi elad. Elab seda "uut" koos sinuga läbi. Aga hirmu üksitulek küll ei tekita. Vanemuises on väga huvitavaid näitlejaid. Usun, et mul on neilt palju õppida ning nendega töötamine kujuneb põnevaks.

Millised Vanemuise lavastused on sinu arvates hästi õnnestunud?

Kahjuks olen viimasel ajal Vanemuise etendusi väga vähe näinud. Tallinna–Tartu vahemaa on liiga pikk ning koolitöö liiga intensiivne selleks, et õhtuti Tartusse teatrisse ning siis ööseks Tallinnasse tagasi sõita. Lavakas õppimise puhul on paratamatu, et Tallinna tükkidega ollakse kooli asukoha tõttu rohkem kursis. Siiski: erilise elamuse on mulle jätnud aastatetagune Hugo Fanari "Suveöö unenägu", samuti Mati Undi "Romeo ja Julia".

Oskad juba öelda mõne rolli, mida sügisel Tartus mängima hakkad?

Loodetavasti saab minu esimeseks tööks Vanemuises osalemine Sofi Oksaneni näidendis "Puhastus".

Mis sa arvad, kui kauaks sa Vanemuisesse jääd?

Meie 24. lennu üks baklaureuselavastusi on "Margarita ja Meister" teatris NO99. Bulgakovi Woland ütleb: "Andke andeks, aga selleks, et juhtida, peab ometi olema täpne plaan mingi vähegi pikema aja peale. Lubage küsida, kuidas saab inimene juhtida, kui tal ei ole võimalik koostada mingit plaani isegi naeruväärselt lühikese aja peale, ütleme näiteks tuhande aasta peale, rääkimata sellest, et ta ei või pead anda isegi oma homse päeva eest." Loodetavasti saan mina jääda Tartusse piisavalt pikaks ajaks.

Autor: Jaan Olmaru, jaan@tartuekspress.eu
Viimati muudetud: 13/05/2010 12:05:19



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35973405838013