Palli püüdev ülikooli kantsler Andres Liinat on silmnähtavalt rahul, et Margus Kastein ning tema juhitav Saku õlletehas on suures mängus tagasi. Foto: Andres Tennus

Loetud tunnid enne seda, kui kettakaared Londoni taeva all kaasmaalastes hingamishäireid asusid tekitama, avanes jõeäärse korvpalli aimatava sisuga üllatusmuna. Rock on jälle Rock.

Hallid kardinalid – Volli Kalm, Urmas Kruuse ja Andres Liinat kandsid justkui kokkulepitult halle univorme – olid ühise pika laua taha suutnud keelitada Saku „sinise rüütli“ (õlleboss Margus Kastein erines märgatavalt dresscode’is).

Küsimus, kellel ja kuidas õnnestus karastusjookide tehase pealik otse puhkuselt kohale ajada ning mis tegelikult ajendas Sakut uuesti rahakotiraudu avama, jääbki ilmselt suurema avalikkuse jaoks konkreetse vastuseta. Fakt on, et Tartu korvpallisats kannab taas Rocki nime.

Uudise emotsionaalsest väärtusest räägib mõneti ehk seegi, et enne veel, kui jutujärg Kasteinini jõudis, vilksatas ka värske rektori jutus sõna „Rock“ päris mitmel korral. Ühest rektori valimiste eelsest jutusaatestki meenub, et Volli Kalm pidas korvpallisaagat südamelähedaseks. „Reveransina kohalikule lehele – esimene, või tegelikult oli see hoopis viimane, nende antud kümnest käsust on juba täidetud,“ näitas rektor, et akadeemilise fassaadi taga on üht-teist muhedat peidus.

Pikem pilk

Neli asjaosaliste poolt signeeritud korvpalli juristide silmis vettpidava tõendi rolli täita ei suudaks, ent on kõnekaks märgiks sellest, et ülikoolil, linnal ning Sakul üheskoos on akadeemilise spordiklubi korvpalli osas mitte ainult kõrged lootused, vaid ka reaalsed plaanid eesmärkideni jõudmiseks. Päevselge, et vaid selle kvarteti kaukaga kaugele ei purjeta, sestap lubas meer kohalikud ettevõtjad juba lähiajal ümarlauas samma usku rääkida.

Sihiks Balti liiga kohamängud, eurosarja teine ring, kodune kuld-kard niikuinii. Kolmveerand miljonilise eelarve (mis sest, et täit katet veel sellele pole) juures ei tohiks sellised kantsleri poolt välja lausutud sihid üle jõu käia. Vähemalt mitte augustikuu juttudes pressirahva ees.

Tähtsamaks aga kui põrisev nimi, tuleb tunnistada otsustajate selgem ning eelkõige pikem pilk korvpalli lähitulevikule. Rocki nimi ei tohiks dressilt kaduda kindlasti enne kolme aastat, heal juhul rokitakse viisaastak koos. Ka linn sokutab volikogule kinnitamiseks plaani, mille ulatus on pikem, kui praegused, eelarvest eelarveni käinud toetused. Ja enne läheks kana mesipuusse, kui ülikool ise oma korvpallurid toetuseta jätaks.

Fännid rahul

Nimemuutuse suurimad pooldajad on arusaadavalt fännid – proovige ise tribüünilt hõikuda tar-tu-ü-li-kool – ning spordikommentaatorid. Vaagides sündmusi aga turunduslikust aspektist, pole uue vana nime puhul otseseks rõõmustamiseks põhjust ei ülikoolil ega õlletehasel. Just ülikool kurtis aasta eest ühele uuringule toetudes, et korvpalliklubi nende brändi edendamisel eriti efektiivne pole.

Kardetavasti ei tahaks ka Saku täpselt teada, kui paljud seostavad mõiste „rock“ ennemini kossu kui kesvamärjaga. Kas ja kuivõrd toetatav on toetajast sihtrühma teadvuses suuremaks kasvanud, oleks paeluv teema mõneks lõputööks (teadlik vihje, ja kui see peaks juurduma, antagu tulemustest ka avalikult teada). Et Rocki rüüpavate sõprade arv möödunud korvpallihooajal, mil Tartus oli ülikooli-nimeline meeskond, ei kahanenud põrmugi, tunnistas Kastein isegi.

Tõenäoliselt tahaks toetaja, et just Saku bränd kõlaks kõrgelt ja kaugele, ent Tartu / Saku Rock kõlaks ju sama kohmakalt kui Tartu Ülikool / Saku. Sestap ikkagi Tartu Ülikool / Rock, mis 99% juhtudest lüheneb kasutaja suus neljatäheliseks. Ilma Saku ja ülikoolita.

Aga vähemasti on fännidel lihtne skandeerida ning ka uue särgi ostmiseks ei pea raha kulutama. Ehkki võistlusvormi kujunduse muutust on mõistagi oodata. Põhitoonideks sinine, must ja valge. Ei, mitte rahvustrikoloor – pigem Rocki must, sõlmes Saku sinisega ning puhta valgega.

Omaette arutlust nõuaks teema, kuidas ma isana suhtuks teismelise poja särgil ilutsevasse logosse, mis peaks neelu jõnksatama panema. Mida siis ikkagi propageeritakse? Kas alkoholi või tervislikke eluviise? Või üht vaheldumisi teisega ning tõstku kivi esimesena see, kes viimatimainitud pattudest päris puhas.

Kokkuvõttes on kindlasti põhjust rõõmustamiseks: meeskond on varakult komplekteeritud, sihid paigas ning need ei piirdu vaid koduvirtsas käärimisega. Kolm- ja viisaastaku plaanide taustal tundub peatreeneri vaid hooaja lõpuni ulatuv leping üürikesena, ent eks sõdureid nii platsile kui selle äärde tulebki lahingust sõltuvalt varieerida.

Eelmise, segadustest ja pettumustest tulvil hooajaga võrreldes ollakse tänavu uutel rööbastel. Viigu need kriginata kaugele!

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 09/08/2012 08:52:18



Tweet