Nõo Reaalgümnaasiumi vana koolimaja

Kui varem on järjest tulnud teateid sellest, kuidas linnas gümnaasiume vähemaks jääb, siis sellest sügisest on hoopis üks rohkem. Nõo reaalgümnaasium kolib Tartusse.

„Üks õppeaasta tuleb kuidagi vastu pidada,” viitas gümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja, et tegemist on siiski ajutise asukohamuutusega. „Teist varianti lihtsalt pole. Positiivne on asja juures see, et aasta pärast ootab meid uus ning kaasaegne keskkond,” põhjendas koolipapa, miks nimekas kool asub toimetama paarkümmend kilomeetrit põhja pool.

Seniks aga, kuni Riigi Kinnisvara tellimusel Nõkku uut koolimaja ning internaati ehitatakse, tuleb gümnasistidel haridust nõutada viies erinevas kohas. Nooruse 9 hoonest saab Nõo reaalgümnaasium enda kasutusse umbkaudu 800 m².

„Sisuliselt on see neli klassiruumi ning üks suurem auditoorium, mida saame kasutada hommikust õhtuni,” arutles Järveoja „Üheksa klassikomplekti peale on seda mõistagi liiga vähe. Ülikooliga kokkuleppel toimuvad osad tunnid Chemikumi, Biomedicumi ja bioloogiainstituudi vabades auditooriumites.”

Et õppehooned asuvad lähestikku, pole Järveoja arvates asi nii hull, kui eemalt vaadates tunduda võiks. Siiski on otstarbeka tunniplaani kokkupanek tõsine pähkel, samas üks kriitilisemaid ülesandeid.

„Kehalist kasvatust saame läbi viia Nooruse 9 võimlas. Kuna meie keemiaõpetaja on osalise koormusega tööl ka ülikoolis, on eelkokkulepped Chemikumiga olemas. Ühe oma arvutiklassi paneme üles. Füüsikakabinetiga pole praegu veel selgust...”

Kuigi kõiki potentsiaalseid kümnendikke hoiatati tavatu logistikaga õppeaastast, oli koolitahtjaid ikka mitusada. Valmistudes eluks kohvritel, komplekteeriti eelmisel ja sel kevadel klassid väiksemad – tavapärase 32 õpilase asemel klassi kohta 26–27.

Kaugemate gümnasistide koduks saab tervishoiukõrgkooli ühiselamu. Nõo rahval, nii õpilastel kui õpetajatel, tuleb iga päev hakata Tartu vahet sõeluma. „Päris suur hulk meie pedagooge ongi tartlased, aga väga vale oleks öelda, et nendegi elu nüüd kuidagi lihtsamaks läheb. Protsess on isegi kaua veninud. Et remont tuleb, on ammu teada – see pole välk selgest taevast.”

Direktori jutt kõlab vaatamata ees terendavatele raskustele optimistlikult. 20aastase staažiga mees ei mõelnud kordagi, et paneks „enne hullumaja” ameti maha. „Vastupidi,” kärgatab Järveoja. „Selle aasta peab ära tegema! Võib-olla siis tuleb keegi teine ja üritab midagi paremini.”

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/06/2012 18:16:40



Tweet