Tartu Kõrgema Kunstikooli hindamiskomisjon hindas nädal tagasi Sille Sikmanni lõputöö „Kuidas luua jalatsibrändi meestele?“, mille alla kuuluvad ka pildil näha olevad kingapaarid, hindele suurepärane. Foto: Juhan Lang

Sille Sikmanni lõputööks valminud kingad on tema modellide jalajäljed – neis on peidus kõik see, kellena kandjad ennast näevad. Neid kingi iga päev ei kanta. „Need on erilisteks juhtudeks,“ naeratab Sille.

Viimaks saab otsa Sille mitmekuine närvitsemine, sest lõpule on jõudnud tema nahadisainiõpingud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. „Olen jõudnud nutta ja isegi suitsetada – kuigi ma muidu ei suitseta,“ räägib Sille oma raskest ettevalmistusperioodist. Vaatamata magamata öödele ning kärssavatele närvidele, ei jäänud Sille takistuste taha toppama, sest teda saatsid märgid, mis kinnitasid, et ta on õigel teel.

Märk 1: Kunstiakadeemia mingu metsa

Nahadisain, millesse Sille kõrvuni armunud on, oleks temast äärepealt mööda läinud. Esialgu tahtis ta astuda kunstiakadeemiasse, mis oli temasugusele kunstilembesele inimesele justkui õige koht. Esimene kord magas ta katsed maha, teisel korral ei pääsenud löögile, mis omakorda viis ta käegalöömiseni – mingu nad ka õige metsa! Sille ise läheb Tartusse.

Pärast Tallinna ülikooli kunstiõpetuse eriala lõpetamist valiski Sille edasiseks õppetööks Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala. Mõeldud-tehtud! Ja siis algasid katsed. Kuna kunstikoolis sai kahele erialale kandideerida, siis skulptuuri kõrval tundus ka nahadisain põnev. Pärast katseid tuli kõne, milles teatati, et ta on pääsenud nahaosakonda tasuta kohale õppima. „Kas tahad siia õppima tulla? Otseloomulikult! Skulptuur oli kui peast pühitud,“ meenutab ta.

Märk 2: nahk ja käsitööoskused perekonnast

Pärast õnnestunud sisseastumist helistas Sille kohe oma emale. Kahe naise vestlusest tuli välja aga põnev asjaolu. „Isa oleks praegu sinu üle väga uhke,“ lausus toona Sille ema. Selgus, et ühel eluetapil oli Sille isa nahast märkmikke ja kaasi valmistanud. „Ta oli nagu Hunt Kriimsilm, hästi andekas ja aktiivne, oskas teha paljusid asju,“ räägib Sille oma isast. Telefonikõne emaga rääkis tol hetkel nahadisaini valiku kasuks. Kord kõrgemasse kunstikooli astunud, ei tundnud ta kordagi, et on vales kohas.

Märk 3: suund välismaale ja kingadele

Kuna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis jalatsiõpetusega väga ei tegeleta, siis saavad tudengid minna end Soome täiendama. „Tavaliselt käivad seal kolmanda kursuse tudengid,“ räägib Sille. Tema suur soov ning õppimistahe viis ta sinna juba teise kursuse tudengina. See, et Sillele kingade valmistamine meeltmööda on, väljendus selgelt just Soomes: ta valmistas aukartustäratava arvu jalavarjusid. „Muidu tehti üks paar, mina tegin kuus,“ naerab ta. Ülelahe rännakul sai ta aru, et on leidnud oma tee – kingad.

Eestisse tagasi pöördudes hakkas ta otsima praktikakohta. Mitmete võimaluste kokkusattumisel leidis Sille mullu Ungarist disaineri, kellega koos õppides ning töötades kujunes välja ka lõputöö idee. „Võtsin siis oma Facebooki listi ette ja hakkasin otsima kolme inimest, kellest saaksid minu lõputöö reklaamnäod,“ meenutab ta.

Märk 4: lõputöö, modellid ja inspiratsioon

Algas kavandamine, mis Sille sõnul oli kõige aeganõudvam osa, sest inimeste nägemused ning soovid erinevad väga suurel määral. „Rääkisin kõikidega läbi, mis neile meeldivad, millistena kingi jalas ette kujutavad,“ selgitab Sille. Ta pidi hakkama justkui selgeltnägijaks, et tajuda modellide soove ning ühtlasi leidma detaile, mis viitaks kandja omapärasusele.

Iga jalatsipaar kannab endas oma lugu. Mustadel kingadel, mille inspiratsiooniallikaks on Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud-kunstnik, on kasutatud naiselikke kurve ning väikest tegelast nimega Viplala. Tekstiiliga kaunistatud jalavarjudelt leiab tähelepanelik vaataja sõnapaari „Parallel“ ja „Universe“, need kuuluvad kvantfüüsika huvilisest ärimehele. Mustade kingade omanikuks on noor disainer – need sobivad suurepäraselt tema jalgrattaga. Sille kingade puhul torkavad silma detailid, mille kallal disainer on suurt vaeva näinud.

Märk 5: mehed vajavad ilusaid kingi

Enne lõputööga jändama hakkamist viis Sille läbi korraliku uurimuse. „Küsisin, miks meestele pole piisava suuruse ning disainiga kingi. Tuli välja, et see kõik oleneb sellest, kust kohast kingad tellitakse ja kus tehakse,“ selgitab ta. Kui kingad valmistatakse näiteks Hispaanias, siis on normaalne, et need põhjamaistele jalgadele ei pruugi sobida, erinevus tuleb juba ainuüksi meie füsioloogiast: meie jalad on mõnest kohast kõrgemad kui lõunamaalastel.

Sellest kõigest tegi Sille järelduse, et Eestis on müügil vähe ilusaid ja mugavaid meestejalanõusid. Naiste puhul siin probleemi pole – poed on nendele mõeldud jalavarjusid täis. „Vaesed mehed, mida on neile?“ küsib noor disainer käsi laiutades. Kuna viigipüksid ja valged tossud ei lähe Sille meelest kohe üldse, lõi temas välja maailmaparandaja geen ning otsejoones tuli kriisiolukorda lahendama asuda.

Märk 6: vana perekonnanimi

Sügisel on Sillel plaanis avada oma firma, mille eesmärgiks on luua disainerjalatseid meestele. Tegu on aga eksklusiivse brändiga, mille tooted valmistatakse kohapeal ideetasandilt kuni lõpp-produktini. Disainimine, kavandamine ja valmistamine on aeganõudvad ning ka suhteliselt kulukad, seega võib kingade maksumus lõpuks kujuneda võrdlemisi kopsakaks. Ent sellised oma jala järgi voolitud nahkkingad polegi kõigile. „Selge on see, et mu kingad kõigile ei meeldi. Kõigile ei saagi meeldida,“ märgib Sille elutargalt.

Millist nime hakkab firma ning bränd kandma? Alguses valitud nimi oli patendiameti sõnul juba võetud. Seejärel võttis Sille aja maha ning tuli sama küsimuse juurde tagasi diplomitöö lõppfaasis. „Miks mitte kasutada oma perekonnanime?“ küsis Sillelt üks ärimees. Sealt edasi hakkas mõte jooksma omi radu. Enne nimede eestistamist kandis Sille suguvõsa nime Scheckmann, mis mõningate mööndustega õigekirjas viitab saksa keelest tõlgituna šikile mehele. „Nii et see läks ka täppi,“ naerab Sille.

Sille tunnistab, et talle meeldib kingi disainida ning luua. Tänaseks valmis tehtud ligi kakskümmend paari jalanõusid on näinud verd, vilet, pisaraid ning naeru. Sillega vesteldes tundub, et nendes kingades on eelkõige tema sära, positiivsust ning muhedust. Pole viga, et lõputöö värvis närvid mustaks. Tuttav ärimees aga öelnud kord tarkusetera: kui on olemas soov tahta, siis sellest edasi on inimese enda teha. Tahet Sillel jätkub.

Autor: Signe Ivask, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 25/06/2012 19:33:52



Tweet