Küsitlus

Kas Tartu Ekspress peaks tegevust jätkama?

Viis kuud uut bussikorda lõi vinguviiulile hääled sisse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Valdava osa juulist kehtima hakanud ühistranspordikorralduse vastu suunatud protestidest on pareeritav lihtsa nendinguga: tegemist on ühtse võrgustikuga, kust üht elementi teisi häirimata eemaldada naljalt võimalik ei ole.

Laias laastus veavad värsked Go raudruunad rahvast endistest Sebe kolleegidest kohale kiiremini ja tihedamini, ent arvestada tuleb enamate ümberistumistega. Ringliinid on peaaegu täielikult asendatud pendelliinidega, erandiks vaid ajakülluses vaevlevatele kodanikele linnaekskursioone korraldav nr 9. Oluliselt on kärbitud liinide arvu: sõelale jäi 13 põhi- ja kaks ööliini.

Seltsielu kärbub

Igapäevased vaatlused on aga paljud kodanikud viinud äratundmiseni, et miski on olemasolevas ressursipaigutuses kapitaalselt mäda. Aiandusspetsialist Aita Rumask ei suuda näiteks mõista, miks ei võiks hommikusel ajal Annelinnas liini nr 10 teenindada rohkem rahvast mahutav lõõtsaga buss. „Olukord on lihtsalt kohutav, arvestades, et sellega sõidavad kooli ka remondis oleva vene kooli (Annelinna gümnaasiumi – toim) õpilased ja inimesed, kes peavad hommikul tööle jõudma,“ pahandas ta. „Samas tulevad nr 12 ja 1 lõõtsaga bussid täiesti tühjalt!“

Uus ühistranspordi kvaliteedijuht Oskar Vevers rõhutas, et tipptundidel on liikluskoormus suur üle terve linna, mistõttu on juba kasutuses kõik teenindamiseks mõeldud bussid. „Tipptundidel on paratamatu asjaolu, et inimesed reisivad massiliselt ühes suunas, mistõttu on liini täituvus ühes suunas suurem kui teises, mis omakorda võib jätta mulje, nagu liinid nr 1 ja 12 sõidaks tühjalt,“ spekuleeris ta.

Eakamale sõitjaskonnale on omajagu südamevalu põhjustanud ka võimalus avaturule „otse treppi“ pääseda. A. M. arvates peaks omavalitsus siinkohal vastutuse võtma. „Meie bussiühendus pidi ju kõigi jaoks super olema, aga igipõlised tartlased, kes pidevalt turul liikusid, ei saa seda enam teha,“ ahastas ta. „Kus siis veel käib vanainimene toitu hankimas ja endaealistega kohtumas?“

Käsi peseb kätt

Vevers toonitas, et endiselt käivad Turu peatusesse Annelinnast-Ihastest saabuv nr 5 ning Annelinna, Ihaste ja Veeriku vahel kulgev nr 13, samuti ringliin nr 9A. Samuti toovad ostujanulised Soola peatusesse nr 6 (Lõunakeskus – Roheline park) ja 7 (Ringtee-ERM-Kaupmehe) – tõsi küll, viimasel puhul peab enne turu territooriumile jõudmist arvestama 200-meetrise jalavaevaga.

Veelgi kriitilisemaks võib osutuda hingehädade ja suguhaigustega Raja tänava kliinikusse jõudmine, sest armastatud Haigla bussipeatus varises kaduvikku. „Teekond Raja peatusest haiglani võtab vanuritel kuni 15 minutit. Varem sai bussiga nr 18 või 7 palju kiiremini kohale,“ kurtis E. V. „Torkab silma, et nii palju taksosid pole haigla juures patsiente kohale toomas või ootamas veel kunagi olnud. Aga eks käsi peseb kätt!“

Veversi kinnitusel leiti uue bussivõrgu punumisel, et piirkonna vajaduse katavad ära ümberkaudsed peatused, mis jäävad 500 meetri raadiusesse. „Kuna liinivõrk on planeeritud tervikuna, siis praegu ei saa teha ühe peatusega seotud muudatust, ilma et see muudaks ülejäänud liinivõrku,“ möönis ta. „Järeldusi saame teha esimese poolaasta möödudes, kui saame analüüsida võrgu toimimist tervikuna ning siis ka parandusi sisse viia.“

Rong vurab eest

Ka Annelinnast rongi peale tõttamine on senise korraga harjunute jaoks parajaks kadalipuks kujunenud. Kiiret otseühendust pakub küll ringliin nr 9A, mis küll vaid kuus korda ööpäevas väljub. Nr 10-l võtab toiming aega 40 minuti ringis, nr 3 peale Kalda teelt, Annelinna elu tuiksoonelt ei pääsegi. „Teeksin ettepaneku muuta nr 3 marsruudi algust, nii et ka Kalda teel olevatel inimestel oleks võimalik kiiremini ja sagedamini raudteejaama jõuda,“ ei jätnud E. H. kriitikat vaid destruktiivsele pinnale.

Vevers aga meenutas, et nüüdisajal ei maksaks sugugi ära põlata ümberistumisi: näiteks saaks Annelinnast liinidega nr 11, 12 või 13 vurada Jõe peatusesse ja sealt juba nr 3-ga õnneliku lõpuni jõuda. „Muutes liini nr 3 marsruuti, halveneks liinivõrgu kaetavus Annemõisa ja Prisma peatuste ümbrusesse jäävas piirkonnas,“ sedastas spetsialist.

Lõppeks võivad ametnikud oma kabinettides kaardile joonistada mida tahes, ent reaalses olukorras on palju kinni bussijuhi ja reisija omavahelises kommunikatsioonis. Nii laekus Tartu Ekspressi toimetusse käsikiri anonüümselt linnakodanikult, kes olevat bussiga nr 7 Soola peatusest vaid üht peatusevahet reisida soovinud, ent sattunud hoopis sündmustesse, mida ei suuda andestada siiani.

Õpeta nagu oma last

„Nii kui buss hakkas liikuma, vajutasin kohe nuppu ja kõlas helisignaal, sest tahtsin ju järgmises peatuses maha minna. Aida peatuses jäi buss küll seisma, aga ühtegi kolmest uksest ei avanud,“ meenutas hädaline. „Litsusin nuppu veel mitu korda – buss seisab, signaal karjub, aga uksed püsivad kinni. Järgmine peatus: Rebase!“

Loomulikult tõttas pahane klient juhi juurde aru nõudma, kuid see ei suutnud talle midagi mõistlikku vastata, ajades koguni Aida peatuse likvideeritud Haiglaga segamini. „Sama probleemi olen bussis nr 7 kogenud ka varem. Vajutan õigel ajal nuppu, aga Narvamäe peatusest veereb buss mööda,“ ahastas lugeja. „Kas tõesti peab reisija seisma bussijuhi kõrval ja teda juhendama?“

Vevers kinnitas, et bussijuhi säärane käitumine kindlasti lubatute sekka ei kuulu. Edaspidi tuleks sellistest olukordadest viivitamatult teada anda linna infotelefoni numbril 1789 ning mainida liini number, kellaaeg ja intsidendi toimumispaik. „Selliselt saame tegeleda kas tehnilise probleemiga, kui rikke tõttu ei kuvata bussijuhile stoppnupu vajutust, või siis konkreetse bussijuhiga,“ lubas ta.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/12/2019 09:23:15



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19035291671753