Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Läänemere trööstitu tragöödia loksutab siiani tundelaineid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Tartu Ekspress käis linnatänavail uurimas, mida arvab rahvas parvlaeva Estonia huku tegelikest põhjustest. 28. septembril möödus veerand sajandit päevast, mil varasemalt Viking Sally, Silja Stari ja Wasa Kingi nime kandnud alus viis endaga merepõhja 852 inimhinge.

Martin
ettevõtja

Olin õuduste öö ajal sama vana nagu selle raskest õnnetusest pääsenud Ain-Alar Juhanson. Mäletan, kuidas uudist teles näidati ja kui pingsalt inimesed ootasid teavet pääsenute kohta. Minu isiklik arvamus on, et üks osa kannatanute lähedasi ja omakseid sooviksid teada, mis sel ööl juhtus, ja teine osa neist lepib olemasoleva infoga.

On ju võimalik uurida nii, et kadunud hingede rahu ei häirita. Pean silmas, et ei pea kohe laeva üles tõstma - see on tohutu kulu! Tänapäeva moodsa tehnikaga saaks uurida laeva väljastpoolt, nii et sinna peale lastud liiv ei ole takistuseks. Kindlasti saaksid paljude hukkunute lähedased rohkem rahu, kui tuleks selgus. Teadmatuses elada on piin. Estonia laevahukk jääb Eesti rahva südamesse ja sellest räägivad veel tulevased põlvedki

Maris
fotomodell

Kuulsin Estonia õnnetusest ETV ja Tartu Raadio kaudu. Esialgu ei tahtnud uskuda, et midagi sellist üldse võis juhtuda, kuid kui teised raadio-ja telekanalid sama asja rääkisid, siis hakkas asi pärale jõudma. Tekkis küsimus, kuidas selline õnnetus võimalik on. Mis juhtus? Ega mu lähedasi laeval ei olnud? Kas ja kui palju inimesi pääses? Mu tuttav oleks äärepealt sel samal päeval Estoniaga reisile läinud, aga tal tekkis kehv tunne ja ei ostnud piletit.

Neid vandenõuteooriaid on väga palju. Ühed räägivad, et laeval veeti mingit sõjatehnikat. Võis ka olla lihtsalt hooletuse ja tormi koosmõju. Tegelikult ei teagi, millist varianti uskuda. Kahtlen kõiges. Soovin hukkunute lähedastele sisemist hingerahu, kuigi seda on väga raske saavutada, kuna on palju vastamata küsimusi. Tunnen neile kõigile väga kaasa, sest lähedaste kaotamine on raske.

Ilme-Helve
tervisesportlane

Mäletan väga hästi seda päeva, kui kuulsin kellegi käest Estonia uppumise kohta. Olin väga-väga mures ja tormasin kohe tänaval olnud telefoniautomaati oma tütrele helistama. Tol ajal reisis ta väga palju koos mehega maailmas ringi ja kartsin, et ka tema võis laeval olla. Õnneks oli kõik hästi ja teda sellel reisil ei olnud. Praegusel ajal tütar enam nii palju ei reisi ringi, närveerisin varem ka tema lendamiste tõttu – lennukid ju kukuvad tihti alla. Loodan, et tõde jõuab lõpuks rahva ette.

Ave
iluteenindaja

Olin Estonia uppumise ajal vaid 15-aastane ja kui palju üks noor inimene sellele tol ajal mõelda oskas – olin hädas oma probleemidega. Lapsena ma pigem kartsin Armeenia maavärina pärast, mul oli koer ja tema tõttu tundsin hirmu. Mäletan, et kuulsin laevahukust televiisori vahendusel ja külmaks see uudis mind kindlasti ei jätnud.

Praegu tulin ise just tagasi Soomest Rootsi liikunud kruiisilaevalt ja 26. septembril oli laevas mitmel pool näha üksikuid roose, mis hiljem vette heideti. Enne oma kruiisi pabistasime sõbrannadega kõvasti ja oli suur hirm sügistormi ees. Õnneks oli merel vaikus ja laev isegi ei õõtsunud seekord. Eks arvamusi ole palju juhtunu kohta. Ma ei ole väga neid dokumentaalsaateid vaadanud, kuna negatiivset infot on uudistes niigi palju.

Lembe
fotograaf

Hommikul kell kuus kuulsin raadiouudistest katastroofist. Esimese hooga ma seda uudist lihtsalt ei uskunud. Siis saabus šokk. Mäletan, et kõndisin mööda tuba ja nutsin. Pidevalt tuli telefonikõnesid neilt, kelle sõbrad, sõprade sõbrad, töökaaslased või pereliikmed olid hukkunud. Ma ei arva, et laev lasti meelega põhja. Estonia hukus, nagu kõikides suurtes õnnetustes, mängis kokku palju halbu asjaolusid. Laevahuku kohta on esitatud ka väga põhjalik tehniline raport.

Kuidas soovida midagi laeval hukkunute lähedastele? Või neile, kes sellest katastroofist eluga pääsesid? Nende inimeste kannatustel pole mõõdet. Sellist läbielamist pole võimalik unustada. Tuleb edasi elada. Ma soovin neile hingerahu.

Katrin
tööline

See oli nii ammu, olin siis alles 12-aastane. Mäletan, et uudistest kuulsin toimunu kohta ja see oli suur tragöödia. Praegugi olen jälginud laevahuku uurimisega seotud lugusid ja mõtlen, et võibolla oligi Estonial keelatud sõjatehnika peal. Rääkides suurest õudustest elus, siis mind raputas väga 08.08.08, mil Gruusia ja Venemaa vahel toimus viis päeva kestnud sõda. Minu abikaasa David sõdis seal ning kartsin väga tema pärast.

David
tööline

Mina kuulsin esimest korda laevahuku kohta 2004. aastal Gruusiast Eestisse külla tulles. Ilmselgelt oli tegu kogu riigi jaoks väga kurva sündmusega. Mu Eesti sõbrad ütlesid, et uurimine jätkub – kas laeval oli Venemaale kuuluvat sõjatehnikat, mille NATO kätte sattumist venelased vältida püüdsid? Olen kuulnud arvamust, et venelased oli laeva Rootsi jõudmise vastu ning paigaldasid laeval teatud kohtadesse lõhkelaengud. Toimunud plahvatused viisid Estonia uppumiseni. Need on aga oletused ja tõde pole veel selgunud.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 03/10/2019 08:57:13



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19701504707336