Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Mitte millestki tekkisid kõrvalnähud

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Masendava maailma eest on võimalik peitu pugeda lillede ja liblikate juurde. Pille Johanson

Kunstimajas täna paljastuvad näitused kõiguvad reaalsuse ja abstraktsionismi piiril ning püüavad kõigest hoolimata Taaralinnale lootuskiiri pakkuda.

Kell 17 avab kuraator Lilli-Krõõt Repnau suures saalis graafikute grupinäituse „Tumeaine", mis peaks endast kujutama mõttelist jätku sama autori kahe aasta tagusele tööle „Teispool reaalsust", mis puudutas kaasaegse graafika abil tänapäeva rahutut meelt. „Ka seekordne näitus on õrnalt ulmeline, kuid keskmes on rohkem keskkond, linnaruum ja utoopiline olevik ehk optoopia,“ iseloomustas produtsent Tanel Asmer. „Nagu kosmiline tumeaine väljendub läbi gravitatsiooni, vaatleb antud projekt tumedaid jõude, mis sekkuvad me igapäevaellu ning ilmutavad end oma tahumatute tagajärgede kaudu.“

Kestev rannahooaeg

Repnau ise leidis, et ülekiirenenud maailm looklebki absurdi ja fantaasia piiril ning pahatihti tundub, et „lame maa" on vaid selle jäämäe tipp. „Kõik olemuslik on põgus ning igasugune paigalolek on vaid illusoorne. Tuleks vaid tabada enda kohalolu selles üleküllastunud maailmas, lõpmatus informatsoonitulvas ning mitte kaotada oma lõõmav-rahulikku taju,“ soovitas ta kõigile.

Kell 17.30 jõuab väikeses saalis järg Andrus Peegli ja Tõnis Kriisa ühisnäituseni „Kõrvalnähud". „Graafik Peegli ja keraamik Kriisa ühisnäitus on selge näide sellest, et suvisest mitte midagi tegemisest võib siiski midagi sündida,“ hindas Asmer. „Näiteks pildirida ja hulk suurepärast keraamikat. Näitusetööde valik on seepärast ka suviselt kirju nagu lapitekk.“

Rannahooajale kohaselt puudub autorite sõnutsi projektil ka visuaalne manifest, sotsiaalne appikarje, sügav ühiskondlik mõõde või mõni muu tõsisemaigune kõrvalprodukt. Seetõttu on pisut suurem rõhk katsetustel kompositsiooni ja materjalidega. „Kõiksugu kontseptuaalsed tõlgendused on lubatud, kuid peamine fookus on graafika ja keraamika võimalustel nii tasapinnalalise kui kolmemõõtmelisena," kinnitasid Peegel ja Kriisa.

Tahaks peitu

Sarnaselt eelnevatega jääb 13. oktoobrini silma rõõmustama Pille Johansoni isikunäitus „Vaatamata kõigele“, millelt langeb loor kell 18 monumentaalgaleriis. Johanson on varasemast peamiselt silma jäänud poolabstraktsete maalidega, mille värvid on sageli sordiini all ning mille tegevuskohad ja tegelased peituvad kusagil uduselt unenäolises maailmas. „Sellel korral üllatab ta aga kirgaste ja päikeselisest energiast pakatavate maastikega, mille laiad pintslitõmbed annavad edasi looduses peituvat suvist mängulisust,“ lubas Asmer. „Maailm on üks ilus koht!“

Johanson tõdes, et pole sugugi harvad need hetked, mil kogu maailm tema ümber justkui koost lagunema kipub. „Igal pool heliseva häirekellad, üleüldine ärev atmosfäär halvab mõtte ja röövib julguse. Tahaks joosta seitsme maa ja mere taha, peitu pugeda, kõrvad kinni katta, mitte vaadata. Lihtsalt loota,“ kirjeldas kunstihing oma tundmusi. „Võtangi hetkeks aja maha, puhkan silmi ja südant.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/09/2019 09:57:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19129014015198