Küsitlus

Millist asumit pead kõige elitaarsemaks?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Et tantsijad päris varvastele ei tõuse, ei muuda ladinaameerikalikku surmatantsu veel vähem väärtuslikuks. Gabriela Liivamägi

Vanemuine tõi uues kuues rahva ette kultusballeti "Armastuse tango ehk aegade lõpus", mis viimati publikut Euroopa Liidu eelsel ajastul hullutas.

2002. aastal esietendunud Gabriel Garcia Marquezi romaanist "Armastus koolera ajal" inspireeritud lavastuse eelmises versioonis tantsis peaosa veel legendaarne Kaie Kõrb, ent mõlemad tükid lavastanud ballettmeister Mai Murdmaa sõnul on nüüd suures majas nähtav täiesti selgelt "teine tulemine". "Kõik artistid on ju uued ning iga näitleja ja tantsija annab tükile alati midagi juurde. Nii et justkui on kordus ja ei ole ka," jättis Eesti balleti grand old lady siiski otsuse igaühe enda teha.

Elav akordion

Selge on vaid see, et seekordne versioon oluliselt väärikama eelarve pealt sünnib: laval toimuvat kaunistab taustal Kaspar Jancise video. "Päris kindlasti on teistmoodi seegi, sest akordionil saadab tantsijaid elavalt Jaak Lutsoja," lisas Murdmaa.

Koreograafiat pole samas balletis, mille peaosas särab sedapuhku Maria Engel, kauge eelkäijaga võrreldes kuigivõrd tarvis olnud muuta. "Võib-olla sisuliselt oleme pisut rohkem süvitsi läinud," tunnistas lavastaja.

Murdmaa on veendunud, et praegune trupp on eelmisest tublisti tugevam ja teeb lisaks väga põhjalikult tööd. "See variant on täiuslikum, tõele lähemal. Tants on ehk sisuliselt rohkem ära põhjendatud kui esimesel korral," sõnas ta.

Tühja ei liigu

Nimelt on värsked kostüümid, videotaust ja elus akordionimängija lisanud balletile Kolumbia nobelisti suurteosele kohast ladinaameerikalikku hõngu. "Selles mõttes on erinevusi ikka palju, aga vaevalt keegi 17 aasta tagust aega nüüd ka nii täpselt mäletab. Eks sellepärast uuesti teengi," naeris Murdmaa. "Kusjuures huvitav on, et kui kõiki teisi lavastusi olen ka mujal teatrites teinud, siis seda pole pakkunudki, kuidagi kinnistus ta Vanemuise külge."

Murdmaa rõhutas, et tantsus peab esikohal ikka ja alati seisma kehakeel, mis tähendab, et vorm tuleneb sisust. "Minu arvates ongi see minu tugevaim külg: mul pole ühtegi tühja liigutust, kõik väljendavad kehakeelt. Teine tähtis teema on muidugi muusikaline täpsus," ütles ta.

Just seepärast nimetataksegi Murdmaa tükki rahvakeeles tangoteatriks, mis justkui polekski see õige ballett: artistid on varvastelt alla laskunud. "Meil on natuke juurdunud see arusaam, et kui ei tantsita varvastel, siis järelikult polegi õige asi," lausus lavastaja. "Aga juba balletis "Kuritöös ja karistuses" loobusin varvastantsust, sest see teeb inimese keha kangeks ja ta ei saa end enam nii vabalt väljendada kui pooleldi varvastel."

Kremli igatsus

Nii ongi tants Murdmaa nägemuses vaid vahend, mis allub Astor Piazzolla muusikahelidele ja traagilise armastuse loole, kus selgub alles vanas eas, et inimesed on terve elu teineteist armastanud, ent pole kokku saanud. Tõsi, Marquezi raamatust purjetab ballett pigem läbi ja mööda, näpates sellest vaid impulsi ja kaks tegelaskuju. Romaan pole isegi raam, vaid põhjus, miks tantsuvorm luua. "Fermina ja Florentino elavad uuesti läbi kogu möödunud elu, teostades surma taustal taasleitud armastuse," võttis Murdmaa sisu kokku.

Kui aga peaks balletiga minema veel kolmandalegi ringile, lavastaks Murdmaa seda kindlasti mitte Eestis, vaid hoopis Venemaal. "Võiks ju teha Estonias, aga veel üks kord Eestis sama balletti lavastada oleks mõttetu. Moskvas on aga Kremli Balleti nimeline trupp, kellega võiks küll koostööd teha," arutles ta. "See läheks aga raskeks, sest venelastel päris meie moodi nüüdisaegset tantsu polegi, neil on omad mõõdupuud. Ilmselt ma sinna siiski ei lähe, sest eks vanus tule ka peale."

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 25/04/2019 21:33:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34471702575684