Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Esteetilises plaanis linnasüdame häbiplekiks kujunenud jõeäärne katlamaja kvartal sai viimaks kinnitatud detailplaneeringu, mis piirkonna Nõukogude tööstusromantikast tänapäeva peaks tooma.

1967. aastal tööd alustanud ning aastakümneid magalarajoone toasoojaga varustanud kesk- ehk Turu katlamaja pani Fortum 2014. aastal amortiseerumise tõttu kinni, ent 90-meetrine korsten lõikab linna panoraami tänini. Alles jääb see kroonijuveel ka planeeringuvõistluse kinni pannud arhitektuuribüroo Arhitekt Must visiooni „Lõpused“ jõustumisel, ent kogu ümbritsev kompleks omandab äratundmatuseni hipsterliku ilme.

Pompoosne dominant

Kuigi hiiglaslikul korstnal pole enam mingit praktilist funktsiooni, ei mõtlegi keegi selle lammutamisele – ka „Lõpustele“ alla jäänud kavandid püüdsid monstrumit visuaalses mõttes kaasata. „Tekib väljak, mis just tänu korstnale, mis on arhitektuurne piirkonna dominant, on omanäolise väljanägemisega. Seega arhitektuurne väärtus korstnal on, aga funktsionaalset väärtust talle ei tule,“ ütles abilinnapea Raimond Tamm.

Lennuameti ohutusnõuete kohaselt värvitakse korsten sarnaselt ajaloolisele lahendusele punavalgeks. Lisaks leiab liigendatud kvartalis oma koha täiesti uus tänav ning ilmselt ka järjekordne spaahoone. „Ala, kus täna paate hoitakse, jääb planeeringualast välja ja säilib kaldal tänasel kujul,“ täpsustas Tamm. „Kergliiklusele tuleb kergliikluspromenaad.“

Paadisadamat täiendused niisiis otseselt ei mõjuta, ent Tamme hinnangul pikemas perspektiivis kindlasti. „Kui kallas saab korda ja sinna tekib avatud ligipääs, kergliiklustee, siis tõenäoliselt puhkeb ka dialoog, kas ja mil moel sadam saaks seal parimal võimalikul moel edasi tegutseda,“ arvas ta. „Võib-olla tuleb midagi teha kenamaks, sättida, et need avanevad vaated oleksid ilusad.“

Slippi ei tule

Kriitikute väitel pole projekt jõeliiklusega piisavalt arvestanud: võinuks ju ometi planeerida koha ka paatide vette laskmiseks. „Tartus on liiga vähe slippe,“ kurtis luuletaja Indrek Hirv. „Kui kuidagimoodi kuskil tekib võimalus teha mõni slipp juurde, siis seda peaks kasutama.“

Tamme sõnul jäi sedapuhku jõkke suubuv kaldtee planeerimata, sest Rebase slipp asub katlamaja kvartalile piisavalt lähedal. „Aga oleme nii järgmistes jõeäärsetes detailplaneeringutes, mida hakkame tegema, kui ka linna üldplaneeringus neid kohti otsimas,“ rahustas abimeer. „Teema on oluline ja teemaga me tegeleme.“

Emajõe reisilaeva Pegasus tüürimehe – kapteni abi leiba maitsnud Indrek Särg aga kinnitas, et Rebase slipp on suvel nii üle koormatud, et sellest jääb paratamatult väheks. „Kui detailplaneeringu juurde õnnestuks kaldtee lisada, siis annaks see kindlasti väärtust juurde,“ leidis ta.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/04/2019 10:16:11



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36145782470703