Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Narkomaanid ja pedofiilid linnapead ei morjenda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Justiitsministeeriumi propagandaüritused löövad vanglat väisavatel lastel näod naerule, müüride taha varjunud asutuse klientuur aga mitte niivõrd. Sten Sang

Kas 16 aastat meie linnapilti rikastanud vanglast lähtub lihtinimesele ka tõeline oht või piirdub see retsidivistide kohalolust tuleneva külma hingusega?

Erinevatest konservatiivsetest rühmitustest pärinevad rahvasaadikud Eva Loskit, Ruuben Kaalep, Peeter Laurson, Jüri-Ott Salm, Indrek Särg ja Kaja Tarto on igatahes olukorra pärast sügavalt mures – eriti veel seetõttu, et vastavalt 2008. ja 2011. aastast paisatakse meie hooldada ka muu Eesti uimastisõltlaseid ja seksuaalkurjategijaid. „Kuna enamik kinnipeetavaid ei pärine Lõuna-Eestist, siis ei ole vanglas võimalik korraldada kohalike kinnipeetavate tööhõivet, mille tõttu ei saa sellised kinnipeetavad oma peresid toita ja tekitatud kahjusid hüvitada,“ seisab pöördumises. „Vangla on täidetud mujalt toodud narkomaanide ja seksuaalpervertidega, kelle vabanemine toob Tartule täiendava seksuaal- ja narkokuritegude koorma ning narkootikumide levitamise hoogustumise.“

Ümberjagamine täies hoos

Meer Urmas Klaas tõrjus ärgitused peaaegu 400 inimesele tööd pakkuva asutuse siseasjadesse sekkumiseks tõsiasjaga, et vangla täitmisplaan kuulub täielikult justiitsministri pädevusse. „Selle plaani järgi on Tartusse paigutatud kõik Lõuna-Eesti piirkonna vahistatud ning valdav osa selle piirkonna süüdimõistetutest,“ rõhutas ta.

Et aga neljast vabariigi regionaalkeskusest (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Pärnu) Pärnus vangla sootuks puudub ning ülejäänuteski ei jaotu kinnipeetavate sissekirjutused proportsionaalselt vanglakohtade arvuga, tuleb arusaadavalt „kliente“ kolme türmi vahel ümber jagada. „Nii paigutatakse näiteks Lõuna-Eesti elukohaga tugevdatud järelevalve vajadusega ohtlikud vangid ka Jõhvis asuvasse Viru vanglasse,“ märkis Klaas.

Linnapea võttis veel rahvast lohutada ministri määruse muudatustega, mille tulemusena hakkab Taaralinnas vangide arv langema. „Võrreldes varasemaga paigutatakse nüüd kinnipeetavad vanglasse peamiselt elukoha järgi, mistõttu Tartu teistest piirkondadest pärit vangide hulk väheneb,“ täpsustas ta.

Koju tagasi

Tartu vanglas on kokku 21 sektsiooni, millest viis tegelevad tänase seisuga uimastisõltlaste ühiskonnakõlbulikuks muutmisega. „Ükski vang, kellel on rehabilitatsiooniteenused vabanemiseks vajalikud, ei jää neist ilma, sõltumata nende elukohast väljaspool vanglat,“ lubas Klaas.

Vaatamata 2008. ja 2011. aastal lisandunud probleemsetele külalistele näitab statistikateadus, et valgustkartvaid tegusid pole see käik juurde toonud: kui 2007. aastal pandi Tartumaal kümne tuhande elaniku kohta toime 367 kuritegu, siis 2016. aastal vaid 201. „Seega ei pea paika väide, nagu suurendaks nimetatud sihtgruppide paigutamine Tartu vanglasse piirkonna kuritegevust,“ resümeeris Klaas. „Eeltoodut kinnitab ka kinnipeetavate käitumispraktika, üldjuhul naasevad nad vabanemise järel enda senisesse elukohta. Samuti toimub kriminaalhooldus tingimisi ennetähtaegselt vabanemise korral elukohajärgses osakonnas ning ka avavanglasse paigutamisel lähtutakse asukoha valikul ennekõike vangi elukohast.“

Viimase trumbina haaras Klaas appi Tartu politseijaoskonna, mille hinnangul ei ole vangla jaoskonna tegevustesse ega ka linna kuritegevusse märkimisväärset panust andnud. „Tegemist on keskmisest kõrgemat turvastandardit omava asutusega ja politsei arvates ka hea partneriga,“ lõpetas Klaas, viidates, et ilmselt on poliitiline pöördumine kantud hoopis muudest motiividest. „Vangla tegevusega seoses sisulisi olulisi probleeme ei esine.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 13/12/2018 09:27:34



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34245491027832