Küsitlus

Kas toetad ahikütte piiramist?

Maailmavaateline telg lõhestab ka tartlaste kütteharjumusi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Aktiivsemate keskkonnaentusiastide nägemuses võiks korstnapühkija Aleksander Ljubajev praegusest ametist hoopis ilma jääda. Rasmus Rekand

Ehkki Tartu kohalikku võimuvankrit vedades pole keegi teadaolevalt veel jalaga istmikku saanud, leiab sotside ja EKRE põline vastasseis siingi piisavalt väljundeid – olgu või kliimapoliitikas.

Et koostamisel on linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030", ei tohiks juhtiva sotsiaaldemokraadi Asko Tamme arvates sealjuures unustada ka kõige argisemat tasandit. "Tervisesportlasena Tartus liikudes mind ikka väga häirib see, et kaugküte ei ole veel kõikjale jõudnud. Ahjudest tulev õhusaaste on kausikujulises linnas päris tõsine asi,” pahandas ta. “Loodan, et kava võtab arvesse võimalust laiendada kaugkütte piirkonda ja pakub inimestele häid võimalusi minna saastavalt ahiküttelt üle keskkonnasäästlikumale kaugküttele.”

Roheline kaubamärk

Rahvuskonservatiiv Eva Loskit aga meenutas vastukaaluks, et hakkepuitu pruugitakse ka kaugküttes “Nii et härra Kaplinski peab jooksuteid ei tea kuidas valima hakkama,” ironiseeris ta. “Teine asi: hingamisteedele ei ole see puusuits absoluutselt kahjulik.”

Tamme kaasvõitleja Kadri Leetmaa arvates ei sobi teema siiski naljaheitmiseks ja vajaks ka omavalitsuse tasandil konsensust. “Mingisugune vastutus peab olema linnadel, kus energia tarbimine on üle maailmasuur. Teiseks on innovaatilisus ja rohelisus juba märk, mis toob raha ja muud elu juurde,” manitses ta.

EKRE kohalik juht Indrek Särg võttis debatis loomulikult ahikütet hoopis kaitsta ja kiita ning seda õige ootamatu nurga alt. “Kaugküte on alati selline nähtus, mis võimaliku rivist välja mineku korral energeetilist julgeolekut ei taga,” hoiatas ta, et puid põletavaid linlasi pole tarvis ülearu ahistada.

Riigi sunnil edasi

Reformierakondlasest abilinnapea Raimond Tamm tõdes siiski, et trend on murdmatu; kaugküttepiirkonna laienemise näeb ette ka tänane üldplaneering. „Meil on terve rida piirkondi, kuhu kaugkütet on võimalik ka tänasel päeval laiendada, ilma et seda tegevuskava peaks ära ootama,” lisas ta.

Tartu Heaks veterani Jüri Kõre arvates võib toredaid kavasid populaarsetes valdkondades küll püstitada, ent meeles tasub pidada sedagi, kui palju on tartlased iseseisvusaja jooksul seda kava juba ellu viinud. “25 aasta jooksul on nad kord viinud oma küttesüsteemi õli pealt elektri peale, siis elektri pealt gaasi peale, siis gaasi pealt pelletiküttele ja nii edasi,” vihjas ta, et linna mõju on sealjuures olnud olematu. “See on olnud ikkagi riigi algatatud: maksutõusud, aktsiisid.”

Tamm lisas, et linnas leiab järjest rohkem elanikke ja ettevõtjaid, kes keskkonnasäästust lugu peavad. „Vaatame kas või viimaseid arenguid seoses Estiko päikeseparkidega – see teema on erasektoris vastu võetud ja sellest hoolitakse,“ kinnitas ta.

Muutkem kliimat

Niisiis peavad linnaisad igati realistlikuks eesmärki vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid linnas 2030. aastaks 2010. aastaga võrreldes vähemalt 40 protsendi võrra. „Olen oma igapäevases töös märganud, et tegelikult aduvad inimesed järjest rohkem kliimamuutuste mõju. Eks me oleme ka ise päris palju teadlikkuse tõstmiseks tööd teinud,“ kinnitas Tamm.

Ent loomulikult jääb alati võimalus teema lihtlabaselt naljaks pöörata. „Teeme niimoodi, et saavutame konsensuse ja lahendame probleemid, kui lõpptulemusena lõpetame Tartus igasuguse kütmise ära,“ kõlas keskerakondlase Vladimir Šokmani stiilinäide. „Kliimat tuleb muuta hoopis.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/12/2018 08:52:16



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.33862400054932