Küsitlus

Kas toetad ahikütte piiramist?

Haldusreform jättis Tartu lasteaiad lähivaldade kõrval hirmkalliks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Vaatamata omavalitsuste koondumisele püsib koolieelikute haridustee linnaäärsetes valdades jätkuvalt maakonnakeskusest üüratult odavamana.

Kui reformi käigus alla ampsatud Tähtvere vallale õnnestub meil järk-järgult oma tingimused peale suruda ning 2022. aastal naudime juba ühtset 93-eurost lasteaiatasu, siis lähivaldades jätkub endiselt alamate hellitamine märkimisväärselt soodsamate hindadega. Et aga magusaid tingimusi pakutakse just neile lastele, kelle vanemad elukoha konkreetsesse valda on registreerinud, mis kujutab endast nii lähedal oleva saja tuhande tartlase piiri ületamisel jõulist takistust.

20 eurot on palju

Nii on kuuest endisest omavalitsusest kuusnurkse lipu alla koondunud Elva vallas võimalik kohati koolieelikut silma alt ära viia koguni kuue euro eest kuus, ehkki uuel aastal hakatakse sealgi korda tasapisi ühtlustama. Samas jääb vald Tartust piisavalt kaugele, et tegelikult suurlinnas elavad kodanikud end sinna lasteaiakoha nimel fiktiivselt sisse kirjutama hakkaks. „Pigem on nõnda, et inimesed elavad alaliselt Elva vallas, ent on veel sisse registreeritud Tartusse, kuid sedagi vähestel juhtudel,“ tõdes sealne haridusspetsialist Triin Kaaver.

Poolmuidu saab läbi ka ümber Kallaste linna kokku pandud Peipsiääre vallas, mis kohatasusid ühele joonele viies isegi 20 eurot liiga kalliks põlgas. „Lähtusime 10-eurosest miinimumsummast, et kohatasu oleks lapsevanemale jõukohane,“ põhjendas noorsootööspetsialist Pille Lille.

Kastre vallavalitsuse liige Mart Keerutaja kinnitas pikemalt keerutamata, et madalam hind on tingitud eeskätt soovist oma lapsi kohalikes lastaedades hoida. „Kuna valdav osa töökohti on Tartus, siis oleks vanematel mugavam viia laps mõnda töötee äärde jäävasse lasteaeda, selline kaalutlus tekib juba ühe-kahe kilomeetri pikkuse kõrvalepõike puhul,“ selgitas ta ülitihedat konkurentsiolukorda.

Edasi kohalikku kooli

Sellest tulenevalt on kastrelased planeerinud uue lasteaia ehitamist kasvava elanikkonnaga Haaslavale – lähim lasteaed on küll Roiul, aga viis kilomeetrit vastassuunas. „Meie jaoks on oluline, et kohalikud inimesed tarbiksid avalikke teenuseid kohapeal ja tooksid lapsed pärast lasteaias käimist edasi kohalikesse koolidesse,“ rõhutas Keerutaja

Muidugi veereb alampalgaga seotud lasteaiatasu kõikjal peatumatult tõusujoones: kui Tartu kruvib hinnasildi tuleval aastal 75, siis Nõo vald 29 euro peale. Sealne vallavanem Rain Sangernebo meenutas aga, et arvestada tuleb alati ka toidurahaga. „Seni oleme sellise eelarvega hakkama saanud, loodan, et ka edaspidi,“ märkis ta.

Luunja vallavanem Aare Anderson leidis, et tasu küsimine sõltub puhtalt sellest, mida omavalitsus oluliseks peab, mistap ei lähe Luunja riigi võimaldatava maksimumi peale välja. „Lastega seonduvalt on peredel niikuinii kulutused suuremad, seega püüame kaasa aidata sellele, et peredel jääks võimalikult rohkem raha kätte muudeks kuludeks,“ kiitis vallajuht. „Kui soovime laste kasvatamist toetada ka tegudes, siis see ongi koht, kus omavalitsus ja riik saavad reaalselt seada prioriteete ja mõjutada toimetulekut.“

Väike tükk pirukast

Liiati moodustab vanemate kaetav tasu Andersoni arvutuste järgi nagunii vaid väikese osa lasteaia kogukuludest. „Mida enam omavalitsus inimestest hoolib, seda enam soovitakse sinna elama tulla. Lõpuks saab omavalitsus rohkem maksutulu ja kõikidel on parem,“ filosofeeris ta.

Tartu abilinnapea kohalt valimiste järel Tartu vallavanemaks nihutatud Jarno Laur tõdes samuti, et tema vallas alampalgast kaheksa protsenti moodustavast koormisest jätkub vaid veerandiks lasteaia pidamiseks tarvilikust. „Meil ei ole lasteaedades vabu kohti ja elanikkond on suhteliselt noor, seega eeldan, et peamised lasteaedade kasutajad on ikka oma valla elanikud,“ rääkis ta. „Seetõttu on praegu käimas ka uue lasteaia ehitamine Vahi alevikku.“

Ümbritsevast hoolimata püsib Tartu enda valitud teel ning eelistab lasteaiakohtade kättesaadavust kunstlikult madalatele hindadele. „Ei saa väita, et vanemad kohatasu suuruse pärast oma lapsi ümbruskonna valdadesse lasteaeda viivad, vähemasti sellist infot meil ei ole,“ resümeeris alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe.

 

Riho Raave
haridusosakonna juhataja

Volikogu otsusel on linna lasteaedades lapsevanema kaetav osa ehk kohatasu 15 protsenti eelmisel aastal riigis kehtinud miinimumpalgast. Koolieelse lasteasutuse seadus lubab kohatasu suuruseks kehtestada kuni 20 protsenti parasjagu kehtivast alampalgast.

Tartus jääb lasteaia kohatasu 2019. aastal seaduseandja seatud ülempiirist (108 eurot kuus) kolmandiku võrra madalamaks ning on omavalitsusi, kus kohatasu on veelgi suurem kui Tartus. Kui meenutada lähiajalugu, siis ei otsustatud 2014. aastal kohatasu suurendamist 15 protsendile kergel käel ega põhjaliku analüüsita. Tartus ei ole enam lasteaiajärjekorda ja kohapuudust, kuigi alati ei pruugi lapsevanem kohe saada oma lapsele kohta just soovitud lasteaeda.

Kohatasust laekub linnaeelarvesse järgmisel aastal umbes neli miljonit eurot, mis on arvestatav summa lasteaedade kulude katmisel. Kohatasu vähendamisel või külmutamisel tekivad paratamatult küsimused: kas ja mille arvelt saab linn seda endale lubada olukorras, kus kõik kulud kasvavad, ning kas see on jätkusuutlik ka tuleviku mõttes?

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/11/2018 09:40:55



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.33554196357727