Küsitlus

Mitme punktiga hindad kümne palli skaalal Tammeka lõppenud hooaega? (Ära unusta, et Kevin Rääbis andis kaheksa.)

Laiutavad rattateed ahistavad sohvreid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Rattaringlus võib olla korraldatud eeskujulikult, kuid kuhu laenutatud vokiga minnagi, kui kõikjal heitgaasid vohavad? Tartu linnavalitsus

Et linnaisad krabistavad tasapisi juba uue aasta tee-ehituse eelarve kallal, tõstatub ressursside piiratuse tingimuses igavene küsimus, kas soojemat kohta päikse all väärivad roolikeerajad või kondimootori austajad.

Et turult parimad hinnapakkumised kokku kraapida ja töid paremini organiseerida, plaanib raad järgmise aasta uuendusi teedevõrgus juba praegu. Teiste seas on prioriteediks Variku kooli ümbrusega seonduvad tänavad, samuti Riia ja Kastani tänav, kus on olulisele kohale seatud kergliiklejate näruse olukorra parandamine.

Bussid rinnutsi

EKRE kohalikule ninamehele Indrek Särjele teeb aga muret proportsioon, mille kohaselt ühe sõidurea laiuseks on 3, kergliiklusteel aga koguni 3,25 meetrit. Eriti valusaks muutuvat ülekohus lumisel ajal. “Ehk siis üks kergliiklustee on tegelikult laiem kui üks autosõidurida, aga meie liiklusele on ilmselt olulisem siiski tagada autoteede läbipääsetavus ja sõidetavus,” tähendas ta.

Reformierakondlasest majanduskomisjoni esimehe Verni Loodmaa hinnangul võib tegelik situatsioon kohati veelgi hullem olla. “Mõni tänav on isegi 5,8 meetrit lai, nii et suhteliselt piir peal,” lausus ta. “Kui kaks bussi saavad vastastikku kokku, siis nendel üksteisest möödasõitmine on tegelikult keerukas.”

Mis aga lund puudutab, peaks see Loodmaa prognooside kohaselt siiski enam kuhjuma just kõnniteele. “Talvel on ju ka kergliiklustee kasutamise intensiivsus natuke teistsugune kui suvel ja me elame sellises kliimavöötmes, kus lumi on paratamatu osa meie aastaaegadest,” analüüsis ta.

Võiks piirata

Sots Asko Tamme arvates tuleks säästlikku linna arendades pidada hoolsalt silmas just nimelt kergliiklustaristut ja ühistranspordi nutikat korraldust. “Kui hakkame tõsimeelselt rääkima, et mõne koha peal on sõidutee liiga kitsas ja kergliiklustee liiga lai, siis tegelikult peaksime iga hetk mõtlema selle peale, et soodustame jalgrattaga ja jala liikumist ja võib-olla natukene piirame autodega liikujate võimalusi,” soovitas ta prioriteedid selgelt paika panna.

Loodmaa täpsustas, et kindlasti ei tähenda eelöeldu, nagu peaks kergliiklusteede ehitamise sootuks hülgama, ent alati tasuvat otsida kompromissi. “Kuna elame nendes piirides, mis sageli on varem ette antud eelneva infrastruktuuri poolt, siis peamegi leidma sellised lahendused, mis oleksid võimalikult vastuvõetavad mõlemale poolele,” rõhutas suurärimees. “Kuigi need kaks tegevust mulle väga meeldivad, siis tegelikult on nii, et jalakäijad ja jalgratturid peavad ka autodega arvestama, nii et mõlemad peavad ära mahtuma.”

Autoliiklus – elu alus

Särg jäi samuti veendumusele, et autojuhte ei tohiks mitte mingil juhul kuidagimoodi ahistada. “Autoliiklus on siiski see, mis linna elus hoiab, nii et selle tõttu ma ei jagaks seisukohta, et kergliiklustee peab olema, aga autotee võib olla,” sõnas ta.

Särje aatekaaslane Eva Loskit arvas, et vastutus kõigi liiklejate ees lasub hoopistükkis krundiomanikel, kes sugugi kriitilistes kohtades oma hekke pügama ei vaevu, ning selle eest tuleks omavalitsusel neid kirjalikult manitseda. “Paljud hekid ulatuvad üle kinnistu piiride päris suures ulatuses, isegi poolteist meetrit, ja niimoodi, et ristmikel on nähtavus halb,” pahandas ta. “Minu kodu lähedal J. V. Jannseni ja Vikerkaare tänava nurga peal kutsusin ühte inimest korrale, aga ta ei kuulanud mind. Jalgratturite nähtavus on ju veelgi halvem kui autojuhtidel."

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/11/2018 23:46:24



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34378480911255