Küsitlus

Mitme punktiga hindad kümne palli skaalal Tammeka lõppenud hooaega? (Ära unusta, et Kevin Rääbis andis kaheksa.)

14-aastased pressivad linnavõimu ligi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mida küll teha, et Andrus Pundi sarnaseid verinoori poliitikuid üha peale kasvaks? Erakogu

Enam kunagi ei naase aeg, mil noore kõneõigus kanade ainevahetusega võrdsustati – nüüd on see ka kohaliku omavalitsuse tasandil kivisse raiutud.

Kui seni on Tartu noortevolikogu kujutanud endast pigem omal algatusel toimivat mõttekoda, siis tulevast aastast hakatakse igal aastal valima 15-liikmelist ametlikku esindust. Demokraatiapuhangu muudab eriti pikantseks tõik, et nii valida kui kandideerida saavad lausa 14-aastased poliitikahuvilised.

Enam kui koolitund

Keskerakondlasest abilinnapea Madis Lepajõe sõnul on teemat arutatud juba mitu aastat, kuivõrd aktiivsete noorte ühendusena on MTÜ Tartu Noortevolikogu toimetanud juba aastast 2005. “Noortevolikogu võiks olla linnavolikogu juures selleks, et kaasata võimalikult laiu huvigruppe,” arvas ta.

Kolleegile sekundeeris sotside raudvara Marju Lauristin, kes tõdes, et tegu on olulise teemaga, mis ka hariduskomisjonis elavat arutelu on põhjustanud, sest soovime me ju kõik noortelt rohkem kaasalöömist. “16-aastased on saanud juba valimisõiguse ja nende võimalus linna asjades kaasa rääkida peaks olema nüüd ka ju palju aktiivsem,” leidis ta.

Küll on Lauristini hinnangul alati võimalik arutada, kas just praegune vanusepiirang (14-20) see kõige õigem on. “Noore vanus on teatavasti küllalt suhteline,” arvas ta. “Aga eeldasime siiski, et põhiliselt moodustavad volikogu koolinoored, ning praegu on gümnaasiumi lõpuklassis ka 20-aastaseid.”

Üks määruse peaautoritest, 20-aastane volikogu pesamuna Andrus Punt Reformierakonnast selgitas, et vanusepiirang kujutab konsensust, mis väldib liigset dubleerimist “pärisvalimistega”, ent samal ajal jagab uuele põlvkonnale kodanikukasvatust. “Üks asi on kuulata ühiskonnaõpetuse tunnis, kuidas mingisugune demokraatlik protsess peaks välja nägema, aga kui sa saad reaalse võimaluse panustada, siis see on midagi teistmoodi,” sõnas ta.

Seina äärest välja

Pundi väitel on teda ennast motiveerinud noorte eest võitlema soov, et volikogu saalis langetatavad otsused oleksid mõistlikud ka kümne ja kahekümne aasta pärast. “Et mitte kunagi enam ei öeldaks noorele, et sinu koht ei ole laua taga, vaid seina ääres, ja eriti hea, kui sa ühtegi sõna ei ütle,” sõnastas ta oma suurima soovi.

Punt lükkas jõuliselt ümber ka kartused, nagu võiks mõni poliitjõud minivolikogu sujuvalt kaaperdada. “No kuulge, kas see on tõesti reaalne? Milline meediapeks sellest tuleks!” hüüdis ta, prognoosides, et esimesel korral võiks päris oma esindust valima tulla 700 hääleõiguslikku noortartlast. “Ma arvan, et ükski erakond ega valimisliit ei luba endale seda.”

Lauristin lisas oma üleskutses, et erakordselt oluline on peagi käivituvas protsessis haridusasutuse tugi, kuivõrd erinevalt tavalistest valimistest ei esita siin nimekirju erakonnad, vaid üles saab end seada individuaalselt Seetõttu tuleks valijaskonnale minimaalseltki teada anda, kelle või mille eest üldse seistakse. “Et oleks näha see vahe – kas ta esindab Veeriku kooli, Miina Härmat või kutsekooli?” pakkus korüfee. “Mõned koolid on oma seltskonda juba ette valmistanud, teised on vähem aktiivsed.”

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 01/11/2018 12:36:15



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.30790591239929