Küsitlus

Kas toetad eutanaasia legaliseerimist?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Lavalaudadel näeb ürgmehelikkust oluliselt enam kui malelaua taga. Tina Bychkova

Pühapäeval, 9. septembril etendub Draama festivali raames Vanemuise suures majas Eesti juubeliaastaks loodud balletilavastus "Keres", mis on inspireeritud male suurkuju Paul Kerese elust.

Lavastuses teevad kaasa Estonia teatri balletiartistid, YXUS Ensemble’i muusikud ja täiskoosseisus Eesti filharmoonia kammerkoor. "Lavastaja-koreograaf Teet Kask on male, muusika ja balleti kokku viinud äärmiselt sügaval tunnetuslikul ja esteetilisel tasandil," kirjeldas tekkivat sünergiat üks heliloojatest Timo Steiner.

Kuus kasti

"Elegantsed hüpped muhedusest traagikasse, saatuselöökidest ülevusse poevad suurmeistri naha alla, et avada meile ühe suurema eestlase hinge-eesriie," võttis Steiner sündmustiku kokku ja mõtiskles ühtlasi sellegi üle, mida Keres ise võiks balletist arvata. "Ehk midagi sellist – balletis, nagu elus, juhtub kõike."

Unikaalse loovmeeskonnaga lavastusele annab nüanssi ka asjaolu, et lavakujundaja rollis on üks vabariigi tunnustatumaid arhitekte Ülar Mark. "Vormi tekkel on alati põhjus, majade puhul on see rohkem ümbritseva keskkonna poolt dikteeritud. Laval on ümbruse surve nullilähedane ja vorm tekib justkui pimedas mitte millestki," sõnastas Mark kogemust kujunduse loomisel. "Lavastuses asendab keskkonda lugu. Sellele järgneb puhas funktsioon. Edasi on juba nii, et arhitekt minus vahib silmad pärani, kuidas muusika ja jutustus vormi ellu äratavad, vormide sisse poeb hing ja need hakkavad liikuma.“

Arhitekt on lavale disaininud kuus kasti, raami kuuele muusikule – kuus pilli, kuus malefiguuri. Kast on teadagi ahistav, kastilaadses riigis elades on inimese käigud ette teada. Helidele on aga kast võimalus käsitleda iga poogna- või õhuvõnget individuaalselt, tuua välja mikronüansse, luua uusi sünteese ja kombinatsioone.

Riigi traagika ühe mehe õlul

Balleti teine helilooja on Sander Mölder, kes toob õhuvõngetesse ka elektroonilise muusika elemente. Tema sõnul on ettevalmistus kulgenud enam kui poolteist aastat. "Eeltöö puhul saime Timo, Teedu ja libretist Andri Luubiga kümneid kordi kokku, arutasime Kerese kohta loetut, filosofeerisime, lisaks tegime intervjuusid Kerest tundnud inimestega, tema perekonnaga," tutvustas Mölder loomingulist protsessi.

"Sellele järgnes kuudepikkune töö stuudios, kus proovisime pille mängides ja arvutiprogrammis ideid visandades leida helikeelt ja meloodiaid-harmooniaid, mis Kerese natuuriga sobiks. Salvestasime ka näiteks kontaktmikrofoniga malelaual käikude kõla ning kasutame neid helisid balletis," jätkas Mölder. Helisepp lisas, et viimases protsessi osas on olnud juhtfiguuriks Teet Kask, kes on tantsijad pannud liikuma ja loob nüüd oma maailma ja tervikut kõikidest osistest.

Lavastuse muusika komponeerimisel annavad impulsi male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge, kõrvalliinina ka Kerese konfliktitu natuuri sattumine maailmapoliitika turbulentsete sündmuste keskele. On ju kogu loo keskmes siiski suurkuju, kellel on maailma maleareenil väärikas positsioon ja kes on nautinud lausa rahvuskangelase oreooli, aga on kandnud oma õlul ka kogu rahva ja riigi traagikat.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/09/2018 09:41:00



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.29581618309021