Küsitlus

Kas toetad eutanaasia legaliseerimist?

Kunstnikud mõtestavad haigevoodit ja peolauda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ka seekordsete näituste puhul jääb kehtima rusikareegel, et sihilikult ortograafiliselt väära pealkirja kandev taies lihtsurelikule ka sisulises plaanis segaseks jääb. Siiri Jüris / Anastasia Lemberg-Lvova

Kunstimajas augusti viimase päeva puhul ühekorraga avatavad ja 23. septembrini avatuks jäävat kolm näitust katavad kamba peale kogu inimese elukaare sünnist surmani.

Reedel kell 17 langeb suures saalis saladusloor Fred Kotkase isikunäituselt „Eesti pidu", mis kuulub muu hulgas ka EV100 kunstiprogrammi ning pakub ülevaadet meie kodumaal tähistatavatest pidupäevadest ja neid nautivates inimestest. Vaadeldakse erinevaid sündmusi ning neil osalevat värvikirevat seltskonda, millest moodustub ühiskondlik läbilõige. Samas tõstetakse esile ka tõsiseid murekohti, kuigi kunstnik jääb nende kajastamisel lõpuni neutraalseks.

Meditsiinist eemale

„Ainestikule on lähenetud mitme nurga alt, näidates nii seda, milline on erinevatesse kihtidesse ja gruppidesse kuuluvate inimeste ettekujutus ühest õigest peost, kui ka seda, milliseks üks pidu kujuneda võib, kui asjaosaliste arvamused kipuvad lahku minema,“ hindas püsivalt Hiiumaal elav ja töötav Kotkas ise. „Lisaks tähistamisele on kujutatud ka ettevalmistused, toibumised ning tunded, mis valitsevad siis, kui ei saagi pidutseda."

Kell 17.30 avatakse väikeses saalis Siiri Jürise ja Anastasia Lemberg-Lvova ühisnäitus „dys-appearance". Pealkirjaks olev kummaline termin tähistab olukorda, kus tulenevalt kõrvalekaldest teadvustab inimene oma tahtest sõltumata enese keha ning see muutub tema jaoks objektiks. Kehast saab takistus ning see seab oma olemasoluga piiranguid. Antud mõiste ongi käesoleva näituse algimpulsiks. Kaks Tartu ülikooli taustaga kunstnikku lähenevad läbi selle termini kehale, kuid teevad seda erineval moel.

Jüris vaatleb haige ja abistaja vahelist suhet, keskendudes füüsilisele kontaktile. Tema töödel kujutatu, mis põhineb hooldajatele mõeldud ergonoomilistel võtetel, on tõstetud välja meditsiini kontekstist. Maalidel paljastub füüsilise kontakti ambivalentsus ja keha koeline materiaalsus.

Hiiglaslik ümbermõte

Lemberg-Lvova portreed muudavad oma täiuses kujutatute füüsilised probleemid nähtamatuks. Kunstnikku huvitas aga välise ilu taga peituv ning seetõttu lasi ta modellidel etendada just neid hetki, mil keha valmistas valu või ebamugavust. „Tekib küsimus, kas kunstnik siiski suudab vaid tajutavat ka kujutada,“ arutles kunstimaja produtsent Tanel Asmer.

Kell 18 kukub monumentaalgaleriis kell Kristin Reimani isikunäituse „Hiigelümbermõte" jaoks. Reimani installatsioonid esitavad enamasti küsimusi ruumi olemuse kohta. Antud korral on teemaks aga valitud lausa küsimata jätmine. „Milline on viimane hetk ümber mõelda, ilma et sellega kaasneks suuri tagajärgi? Kui kaugele saab valikute tegemisega minna ilma päriselt otsustamata?“ päris Asmer.

Inimtegevuse häireid uuriv Reiman ise lisas, et probleemide ümber saab lõputult keerutada ning otsuseid ümber mõelda, sest seisukohta võtmata ei saa ka midagi valesti minna. „Sama tegevust muutumatult korrates ei juhtu ka midagi ettearvamatut, mis võiks sundida valima edasist liikumissuunda; kuniks pole kiiret kohale jõudmisega, pole vaja ka võimalikule sihtkohale mõelda,“ märkis ta. „Otsustamatus on näiliselt ohutu, sest pidevalt viivitades küll midagi ei õnnestu, kuid samas ei kuku ka läbi."

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/08/2018 08:41:47



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.30738711357117