Küsitlus

Kas toetad 15-sentimeetrise muru maksimumpikkuse tühistamist?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kas leidub transpordisektoris suurema südamega inimesi kui taksojuhid? Rainer Kaasik

Aastaid raha luninud Maarja kiriku taastamise aktivistid jõudsid esimese koostööleppeni mitte mõne kohaliku oligarhi, vaid suure südamega minitaksofirma näol.

Elektritaksosid käiava Välk Takso Tartu filiaali juht Rainer Kaasik on ammu veeretanud mõtet midagi kodulinna heaks ära teha ning ühtlasi unistanud sõjaeelse tasemeni taastatud Tartust. Kui varem isegi sohvrileiba maitsnud mees siis kord Maarja kiriku Nõukogude ajal võimlaks muudetud karkassist mööda läks ja seal annetustele üles kutsuvat plakatit silmas, said otsad viimaks kokku.

Taxify ei toida

Nii annetabki Välk igalt sõidult kiriku heaks kümme senti ning lisaks on käima pandud esinduslik turunduskampaania: taksodes on armatuurkleebised ja ühel Tartu sõidukil kleeps koguni tagaaknal. “Kui peaks tagaaknaid veel vabanema, saab neid juurdegi kleepida,” kinnitas kiriku sihtasutuse juhatuse liige Silvia Leiaru.

Kirikufännidel tasub aga meeles pidada, et krabisevat laekub ainult dispetšerisõitude pealt ehk siis Taxify rakendust tuleks selleks otstarbeks vältida ja hoopis vana hea telefoni järele haarata. “Taxify sõit on ju teatavasti hästi odav ja sellestki tuleb 20% äpile anda,” selgitas Kaasik. “2.30 sõidu pealt jääb mulle võib-olla lõpuks kätte alla euro, sealt ma muidugi kümmet senti ära ei anna.”

Konkureerivatele ärimeestele loodab Kaasik aga kujuneda teerajajaks. Eesmärk on elus edasi jõudnud tartlastele teadvustada, et ühiskonnale võiks ka midagi tagasi anda. “Nii inimesed kui ettevõtted muudkui rapsivad ringi, tahavad räigelt raha kokku ajada. Aga mis me selle kasumiga siis lõpuks teeme?” päris ta. “Grammikese võiks ju siiski head teha, viies kas või kord kuus loomade varjupaigale midagi.”

Ühe peoõhtu raha

Kaasik möönis, et summad pole iseenesest midagi erilist, kuid laulupeo hälli taastamise nimel kõlbab alguseks seegi. “Võib-olla tuleb kokku sada eurot kuus, see pole ju mitte mingisugune raha – üks õhtu väljas käia. Aga kui nüüd võtta 50 000 inimest, kes ühes kuus sellise väljamineku teeksid, oleks vajalik raha juba koos,” arvutas ta. 

Kiriku kõneisik Leiaru tunnistas, et sarnaseid koostööpartnereid neil veel pole, kuid nad on pakkumise eest väga tänulikud ja uutele ideedele avatud. Nii ei ole tingimata takistuseks ka viina- või kasiinotöösturite kaasalöömine. “Eks äri iseloom peab ikka meiega kooskõlas olema, aga ka hasartmängumaksudest toetatakse väga palju kultuuri ja sporti, nii et selle rahaga saab teha nii üht kui teist head,” arutles ta. “Seda asja peame muidugi omakeskis arutama, aga kui inimene tahab head, siis mis saaks meil selle vastu olla.”

Hõimuvellede tugi

Selleks aastaks on kirikul planeeritud vundamenditööd, mis küll seisab selle taga, et projektis on tarvis teha väikseid muudatusi. “Põhiprojektile tegime ekspertiisi, mille käigus selgusid mõnedki asjad, mida muuta,” rääkis Leiaru. “Vundamendi ja valutööde jaoks on meil raha koos – heade inimeste annetustest on aastate jooksul kogunenud üle saja tuhande euro.”

Loomulikult on lisaks erilistele koostööprojektidele oodatud ka tavaannetused, mida on mugav sooritada spetsiaalsetele telefoninumbritele helistades. Järjepidevalt on õlga all hoidnud linn ning värkselt laekusid magusad 50 000 eurot Soome kirikuvalitsuselt. “Meil on olnud paar eraisikust annetajat, kes on suurusjärgus kümme tuhat andnud, aga ma ei tea, kas nad avalikku tähelepanu soovivad, nii et nende nimesid ma välja ei hõika,” lubas Leiaru. Kahtlemata kestab kampaania seni, kuni raha koos ja miljon eurot maksev torn püsti.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/05/2018 20:00:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.3591411113739