Küsitlus

Keda pead Tartu 2017. aasta suurimaks pätiks?

Volinikud ähvardavad kiisusid kiibistada

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Miks võib Happy (vasakul) nautida piiramatuid vabadusi igasuguste kohustusteta, Urrr aga peab taluma valurohket kiibistamisprotseduuri? Merike Kotter

Linnakoerad on saanud mikrokiipide võlusid nautida juba 2015. aasta keskpaigast, kuid nii mõnegi otsustaja arvates võiks sama kohustuse laotada nii kassi, lehma kui tuhkrugi õlgadele.

Haldusreformi naksaka kõrvalmõjuna peavad ka endise Tähtvere valla elanikud Tartu kasside ja koerte pidamise korra omaks võtma ning juuliks kutsudele kiibid naha alla aheldama. “Vahet ei ole, kas hulkuv koer on haja- või tiheasustuses, ohtlik on ta igal juhul,” selgitas reformierakondlasest abimeer Raimond Tamm. “Nõue on mõistlik, et võimalikult kiiresti tuvastada koera omanik. Hulkuvaid koeri tuuakse ju varjupaika ka valla aladelt, mitte ainult linnast.”

Maainimeste mured

Sotsist linnavolinik Gea Kangilaski aga märkis Supilinnas tehtud tähelepanekute põhjal, et koerte kõrval tavatsevad omanikuta ringi lipata ka kassid, kellele kiibistamiskohustus seni ei laiene. “Samas ka nende omanikke ei ole võimalik leida ja varjupaigas on kasse päris palju,” vihjas ta. Tamm tõdes siiski, et kasside puhul oleks selline nõue üle pingutatud.

Teema sütitas sotside raudvara Marju Lauristini, kelle hinnangul ei saa taluõel hektaritesuurusel maalapil möllavat koera või kassi linnatänavatel viibiva kaasisendiga võrrelda. Seepärast tuleks tema arvates tõsiselt mõelda, kas ikka hakata maainimestele rakendama asju, mis maaeluga üldiselt kokku ei käi.

Tamm rahustas vastaseid kinnitusega, et oma talupõldudel ringi perutav koer ei sega kedagi. “Küsimus on selles, kui ta sealt põldudelt mõni kilomeeter edasi liigub ja jõuab mõnda teise asustatud kohta,” lisas ta.

Sotsiaaldemokraatide pesamuna Ott Maidre väitel seisab jälgimisvajaduse taga ka tõsisemaid põhjusi peale kassi­omanike südamevalu. “Kassid tegelikult kannavad väikelastele rohkem haigusi kui koerad,” teadis ta rääkida.

Vastne Tartu vallavanem Jarno Laur aga pidas tarvilikuks sõnavõttu alustada toonitusega, et talle kassid üldse ei meeldigi. Siiski tekib tema sõnul küsimus, kas eeskirjast tulenev kohustus tagada, et kass ei pääseks teise isiku omandis olevale kinnisasjale ega ka avalikku kohta, pole samuti koormavavõitu.

Lemmit Kaplinski oponeeris Laurile jõuliselt avaldusega, et temale meeldivad kassid väga, mistõttu tuleks järelevalvet tõepoolest leebemaks muuta. Kui me näpuga selles määruses järge ajaksime, siis meil kahte üle linna kuulsat kiisut polekski: ei trükimuuseumi ümber luusivat Johannes Gutenbergi ega kunstikooli legendi Igor Tõnu Tassi.

Merle “Tartu Heaks” Jääger on viimasel ajal kokku sattunud nii mõnegi tuhkruga, mistap nendegi seos bürokraatiamasinaga talle muret teeb. “Kas tuhkruid peab kiipima või ei pea ja kuidas teha järelevalvet tuhkru üle?” päris ta retooriliselt.

Kasside kaitseks pani sõna sekka veel Kaja Tarto EKRE-st, kelle hinnangul jätab määrustik võimaluse loomade vabadusi liigselt ahistada. “Kui meie pere kass ei saa vabalt liikuda, läheb ta täiesti stressi,” kurtis ta. “Mis ma teen? GPS on seljas ja jälgin, kus ta on, kogu aeg?”

Tarto fraktsioonikaaslane Eva Loskit tõi välja printsipiaalse vastuolu: ühelt poolt ei või kassid avalikus kohas, sealhulgas näiteks turul, saatjata viibida, teisalt oli turul aastaid reservuaar, kust hulkuvaid loomi soetada võis. Indrek Särg teadis lisada sellisegi infokillu, et vanasti oli kunagise ERM-i peahoone juures armeenlaste baar, mis olevat müünud kassidest tehtud toidutooteid.

Hullud tagajärjed

Majanduskomisjoni aseesimees Peeter Laurson (IRL) meenutas, et komisjoni seinte vahel võttis kogu diskussioon veelgi pöörasemaid tuure üles. Nii olevat kerkinud küsimus, kas lehmi ja lambaid ka linna piires kiibistada võiks.

Staažikas reformierakondlane Toomas Kapp tõdes, et ehkki teema võib esmapilgul naljakas tunduda, võiks seda võrrelda aja erineva kulgemiskiirusega ühel ja teisel pool tualeti ust. “Kui lapsega jalutama minna ja vastu tuleb hundikoer, kes hulgub niisama, või see koer auto ette jookseb, siis tegelikult võivad olla tagajärjed päris hullud,” rõhutas ta suurema kiskja selgeid miinuseid. “Kui kass jookseb ja on külma närviga autojuht, siis ei juhtu palju midagi. Aga see on tegelikult tõsine asi.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/01/2018 22:23:35



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.24095106124878