Välistudengile verbaalselt pasunasse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Nigeeriast Maarjamaale saabunud Immanuel naudib elu ülikoolilinnas sotsiaalmeedias möllavast vihakõnest hoolimata. Sten Sang

Selgi õppeaastal võttis Tartu ülikool vastu 494 uut õppurit suisa 74 erinevast riigist. Tartu Ekspress tundis muret, kuidas on tagatud nende eksootiliste külaliste turvalisus meie meediapildi põhjal sedavõrd võõraid vaenavas riigis.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing asus kärmelt linnalegende kummutama. Hetkeseisuga tudeerib meil tema andmete kohaselt 1280 võõrriigi kodanikku. Enim uusi välisüliõpilasi tuli Venemaalt, Ukrainast, Gruusiast ja Soomest. “Nii-öelda vanadest olijatest on arvuliselt enim tudengeid Venemaalt, Soomest ja Ukrainast," lisas Tensing

Sel kevadel välisüliõpilaste hulgas tehtud tagasisideküsitlus näitas, et üle 90% neist tundis ennast Eestis hästi. Ülikool tervikuna vastas nende ootustele ja pooled vastanutest soovisid jääda pärast õpinguid meie riiki edasi. Õppurid on ise välja pakkunud, et viimase aasta tudengitele võiks korraldada nõustamisi Eestisse elama jäämise võimaluste kohta.

Kärmelt raha teenima

Rahulolijate suur osakaal näitab, et on põhjust rõõmu tunda. Murekohtadena tõi Tensing välja raskuse praktikakohtade leidmisel ja raamatukogu kasutamisel. Kaugelt maalt saabunud külalised mõnulevad õppeaja alguses suurema tähelepanu ja hoolitsuse käes. Juba õpingute alguses näitavad nad üles korralikku huvi tööotsa leidmiseks. Sageli eeldatakse, et teises või kolmandas õppastmes võiks tööd saada ülikoolis õppeassistendina. 

„Õppimisvõimaluste turundamisel peab kandidaatidele andma realistliku ettekujutuse Tartu võimalustest. See hoiab ära asjatu pettumise. Rahamure kimbutab ja vajaduspõhise õppetoetuse taotlejate hulk on suur,” nentis õpirände keskuse juht.“Mure on mõistetav, vaadates välisüliõpilaste päritoluriike ja sealset elukallidust,"

Heaks näiteks on siinkohal viis aastat tagasi meie maale saabunud Nigeeria poeg Immanuel (20), kes on juba jõudnud tööd murda nii Rimis kui Rõõmu kaubamajas. “Tartu ülikooli usuteaduskonnas alustasin sel sügisel ja peagi saab kuu aega siin elatud. Siiani olen kohanud neutraalset ja pigem positiivset suhtumist,” kiitis Immanuel. “Ööelu olen koos sõpradega tundma õppinud Club Illusionis ja Shootersis. Tajun mõnusat tudengilinna emotsiooni ja plaanin järgmised kaks aastat õpingute raames just siin veeta.”

Kahetsusväärselt esineb siiamaani välistudengite suunal suulist agressiooni. Eesti meedias väljatoodu põhjal ei ole ajaga verbaalse ründe osakaal vähenenud. Siinkohal soovitas aga Tensing alati juhtunust rääkida. „Sõltuvalt rünnaku iseloomust tuleb kannatanul pöörduda politseisse või ülikooli kontaktisikute poole. Info enda teada jätmine ei lahenda tekkinud probleeme," kinnitas ta.

6000 külalist aastas

Archimedese sihtasutuse kommunikatsioonijuht Eero Loonurm avaldas, et eelmisel õppeaastal võõrustas Eesti ligi 4000 kraadiõppe välistudengit. Erasmus+ programmi raames lisandub veel üle tuhande välismaalasest õppija kutseõppeasutustes ning ülikoolides.

Loonurme sõnul annavad tooni Soome tudengid. Neid õpib kõikides Eesti ülikoolides nii eesti- kui ka ingliskeelsetel õppekavadel. Põhjanaabreid jagus eelmise õppeaasta seisuga Eestisse 1300 tudengi jagu.
„Välistudengitele Eestis meeldib. Seda näitab viimane haridus- ja teadusministeeriumi uudis. Kümne aastaga on välistudengite arv Eestis neljakordistunud," tõdes Archimedese kõneisik. Kahe aasta taguse rahvusvahelise uuringu kohaselt on 89% külalistest meil pakutavaga rahul. Õpilasbaromeetri küsitlus on endataoliste seas suurim ja võrdleb sama mõõdupuuga kõigi riikide ülikoole.

Probleemiks pidasid välisõppurid vähest karjäärinõustamist ning tööturuga seotud teenuseid. Kõige rohkem raskusi valmistas neile erialase ameti leidmine.

Kohalikud kombed selgeks

Tartu politseijaoskonna politseimajori Tarmo Stokkeby sõnul suurt muret turvalisuse pärast tunda pole tarvis. „Politseile pole viimastel aastatel laekunud teateid välistudengite suhtes toime pandud vägivallaaktidest avalikus linnaruumis. Teeme koostööd ülikooliga, et pakkuda neile turvalist siinviibimist," kõneles ta. Korrakaitsjate põhirõhk on ennetusel. Selle raames kohtutakse igal sügisel ülikoolis välistudengitega isiklikult, jagades omalt poolt täiendavat infot siinsetest normidest ja ootustest. Samuti annavad sinivalged nõu, kuidas probleeme ennetada ja ohtu sattudes kiirelt abi saada.

Stokkeby tõdes, et õnneks politseistatistikas ei ole välistudengitel suurt osatähtsust. “Samal ajal on neil Tartu igapäevaelu elavdamisel ja rikastamisel tuntav mõju,” lisas ta.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/10/2017 22:41:27



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25577998161316