Valimised võidakse tühistada?!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Meelis Kaldalu (vasakult teine) ja tema jüngrid trotsivad peavoolumeedia eetrikeeldu. Urmas Kesa

Keda valida? Kas valida? Need on ilmselt küsimused, mis seoses Tartu uue linnavolikogu valimistega neil päevil kõigil meeltel on. Hoopis harvemini tuleb meile pähe küsida, kellel üldse on õigus valimistel kaasa rääkida. Oma kodanikuõiguste jälgi ajades sattusin huvitavatele asjaoludele, mis viisid tagatipuks sootuks uskumatute arenguteni.

Olen oma südameasjaks võtnud Tartu parkide täishoonestamisest päästmise, sel teemal varasemalt mitu tuhat allkirja kogunud, linnavalitsuse korruptsioonist rea artikleid kirjutanud, kesklinna üldplaneeringu kohtusse kaevanud ja volikogu liikmeidki ükshaaval kõnetada katsunud. Vanemuise-esine park ilmselt säilibki lillemüüjatele ja ka Atlantise-tagusest lubati avalikkusele vastu tulles 30 protsenti alles jätta. Mitmed erakonnad ja valimisliidud lülitasid parkide säilitamise oma programmi, kuid et lubadused ununema ei kipuks, otsustasin ka ise volikokku kandideerida.

Parkidest piirideni

Otsustasime kohe, et ei jää kitsalt pargiparteiks, vaid püüdleme laiemalt linnakodanike tahet ellu viima. Üheks teemaks, mis silma kargas, oli muidugi haldusreform, mis linnaelanike seas toetust ei leidnud. 626st ametlikus rahvaküsitluses osalejast olid 426 Luunja ja Tähtvere vallaga ühinemise vastu. Linnavõim, kes varem Piirissaare liitumispalve allavett oli lasknud, naeris aga kodanike arvamuse välja ja läks protsessiga edasi.

Linnapea Klaas väitis, et suurühinemine ühtegi linlast isiklikult ei puuduta, ning linnasekretär Mölder sekundeeris, et küsitlus näitab vaid seda, et teema tartlasi ei huvita. Ometi läks suurliitumine lõpuks ikkagi vett vedama, nii et valitsuse määrusega liideti Tartuga vaid Tähtvere, ja sedagi sundliitmise teel, nii et isegi linnavolikogu valimiskomisjon tuli erandkorras hoopis Tartumaa maavanema käskkirjaga moodustada.

Dokumentidega tutvudes paelus meie tähelepanu aga üks hoopis teine tõsiasi. Uue ühendomavalitsuse sünnikuupäevaks on nimelt määratud Tartu linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päev. Pealtnäha tundub kõik hästi – valitakse uus volikogu ja see hakkab uut omavalitsust ka valitsema.

Kuid kellel on õigus seda volikogu valida? Vastuse otsimisel jõudsime Eesti põhiseaduseni, mille §156 sätestab ühemõtteliselt: volikogu valida saavad need, kes omavalitsuses püsivalt (st rahvastikuregistri alusel) elavad. See tähendab, et kui Tähtvere valla valijad ja kandidaadid ennast mingi ime läbi juba etteruttavalt rahvastikuregistris Tartu elanikeks pole märkinud, siis pole neil õigust uue volikogu moodustamisel kaasa rääkida.

Suur võim korrumpeerib

Valimiskomisjon end sellest aga häirida ei lasknud, ja kuulutas linnavolikogu valimised välja ka Tähtvere vallas. Tasahilju hakkas meile kohale jõudma, et juhtumas on midagi täiesti pretsedenditut – Eestis viiakse läbi ebaseaduslikke valimisi. Tagatipuks meenus kindral Einselni käskkiri number üks ja põhiseaduse paragrahv, mis kohustab kodanikke ebaseaduslikele võimu haaramise katsetele vastupanu osutama.

Muidugi kerkis kohe ka küsimus, kuidas seda teha ja kelle poole pöörduda. Maavalitsus lükkas meie pöördumise segastel põhjustel tagasi, ning ka halduskohus ei näinud võimalust sisulist menetlust alustada. Teavitasime juhtunust ka kaitsepolitsei lõuna osakonda, kus Eston Kohver isiklikult meie informatsiooni teadmiseks võttis.

Järgmisena saatsime välja pressiteate ning pöördusime isiklikult kõigi riigikogu liikmete poole. Ainsana vastas meile "põhiseaduse isaks" tituleeritud vabaerakondlane Jüri Adams, kes kinnitas, et meil on "poliitiliselt õigus" ning et on "täiesti skandaalne, et Tähtvere valla elanikud ei saa hääletada omaenda valimisringkonnas".

Ühest küljest julgustusest tiivustatuna, ning teisalt peavoolumeedia huvipuudusest tuimestatuna, panime kõik oma lootused kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seadusele ning seal välja toodud protsessile, mis võimaldab kandidaatidel ja valimisliitudel linnasekretäri vahendusel valesti koostatud valijate nimekirju vaidlustada ja ümber vaadata. Esinesin sellesisulise avaldusega 8. septembril kohe valimisnimekirjade järjestuse loosimisel ja jäin tagasisidet ootama. Vahepeal olid aga juhtuma hakanud hoopis kummalised lood...

Meediamull haarab

Möödunud pühapäeval sõitis mulle Ujula tänava spordihoonest väljumisel selja tagant ligi politseiauto ja nõudis, et ma sellesse astuksin. Mind süüdistati – alusetult – avalikus kohas urineerimises, ja juba pool tundi hiljem viibisin ma psühhoneuroloogiahaiglas erakorralisel ülevaatusel. Kuigi politseinikud olid mulle 
autos lubanud, et "pärast valimisi saad ehk välja", keeldus valvearst mind sisse kirjutamast, nii et mul tuli mööda pimedaid tänavaid rattale järele kõmpida.

Ning muidugi tühistati või saadeti valele aadressile meie valimisliidule mõeldud debatikutsed, nii et meil neil osaleda ei õnnestunudki. Muidugi oleks meie esindaja kohustus olnud valimiste vastuolu põhiseadusega ka laiemale auditooriumile tutvustada. Eriti markantse näitena eemaldati mind Raadio 2 debatilauast kohe pärast seda, kui olin saanud ennast tutvustada. Ju oli ERRi Tartu stuudio mingitest juhtnööridest valesti aru saanud.

Ja kõige tagatipuks helistati mulle eile hommikul Postimehe toimetusest ja nõuti aru pommiähvarduse kohta, mille meie valimisliidu esindaja justkui oleks üleeile õhtul korda saatnud, kuigi seda polevat võimalik tõendada.

Mitu möldrit ühe jahu kallal

Selle möllu taustal tekkis mul huvi, mis on saanud kaebusest, mille ma linnasekretär Möldrile 8. septembril edastasin. Kuna Mölder minu kõnesid vastu ei võtnud, siis pöördusin otse vabariigi valimiskomisjoni poole. Nad ei olnud toimunuga kursis, kuid soostusid asja uurima. Seepeale selgunud linnasekretär Möldri käitumismuster võttis mind lausa sõnatuks.

Kuigi seadus nõuab üheselt, et linnasekretär peab kaebusele viivitamata vastama ning selle seejärel kohtule menetlemiseks edastama, väitis Mölder, et tegu ei ole üldse kaebusega, ja kandis selle linna dokumendiregistrisse kui märgukirja, mis millekski ei kohusta. Seejuures väidab ta, et tegi seda kui valimiskomisjoni esimees, mitte kui linnasekretär, sest esindab ametlikult mõlemat töökohta, ja võib justkui valida, kellena ta dokumente vastu võtab.

Paraku võitlus põhiseaduse nimel jätkub, ja vabariigi valimiskomisjon on meie avalduse viimaks siiski arutluse alla võtnud. Juhul kui vaja, on õigus Tartus valimistulemused tühistada ja uued valimised välja kuulutada ka riigikohtu kolleegiumil. Põhiseadus ja sundühendamist puudutav määrus ripuvad aga seni kõigile vaatamiseks ilusasti internetis.

Autor: Meelis Kaldalu (valimisliit Südamega Tartu), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/10/2017 21:29:14



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.23989701271057