Kõik uudised Paberväljanne Online

Parkimisheitlus pööras koolipere tülli

Parkimiskohtadega ei saa õpetajanna ja valvuriproua vahel erisusi teha.

Õiglase parkimise eest džotile viskuv koolimaja valvuriproua ei pea paljuks koguni tunnustatud pedagoogile endale kinnast heita.

Veeriku kooli julgeolekuspetsialist Maie Urbanovitš rakendab teravat silma ka isiklikus elus, mis töökohast kuigi kaugel ei kulgegi. Kuigi eaka daami enda palk autot soetada ei võimalda, on ta võtnud südameasjaks hoida kontrolli all muidu ehk isevooluteed vajuvat parkimiskorraldust Ravila tänava kodumajas. Kahjuks ei suuda naabruses paikneva endise kommunaalmaja rahvas piiridest kinni pidada, mistõttu ka avalikku nahutamist vajab.

Hõbedane süüdlane

“Meil neljandas püstakus kuigi palju autosid pole, kuid lapsed ja sugulased tahavad ikka külla tulla,” näitas Urbanovitš, et ei aja sugugi mitte isiklikku vendetat. “Naabrirahvas paigutab kõik oma autod meie maja ette, hiljem töölt tulijad ei mahu kuhugi.”

Lugu võtab aga õige omalaadse pöörde, kui ilmneb, et peamine kahtlusalune Pille Punga Urbanovitšiga samas asutuses algklassiõpetaja leiba teenib. Veel enam: varem on mekitud koguni ühist ühistuleiba. “Arvab, et kuna on siin majas elanud, võib siiamaani parkida,” lajatas isehakanud prokurör. “Meie inimesed tahavad kohti endale, mitte nii, et tema tuleb koolist juba kell kaks või kolm ja võtab ära.”

Valvuriproua enda kesiselt tasustatud tööpäevad kestavad oluliselt kauem, mistõttu saab ta tõendusmaterjali koguda enamasti varahommikutel ja hilisõhtutel. Tema sissetuleku juures vaid unistuseks jääv 2006. aasta hõbedane Mitsubishi Grandis riivab aga silma sellest hoolimata. “Tõsi, keelavat silti meil ei ole, kuid see ei tähenda, et võiksid võõra maja ees seista,” sedastas ta.

Pole kuritegu

Punga väitel ajab naabritar-kolleeg tema saani lihtlabaselt ühe sarnase sõidukiga sassi ning esitab jubedaid süüdistusi seega täiesti põhjendamatult. “Elasin ju varem kõrvalmajas ja tean väga hästi, kuidas parkimiskohad jagunevad,” kinnitas ta. “Ühe korra on tõesti nii juhtunud, et naabrite juurde auto jätsin, kuid kindlasti mitte iga päev. Kohti on seal muidu küll ja küll.”

Kogu Urbanovitši “tõendusmaterjal” on Punga hinnangul üles ehitatud vääradele alustele. “Mis mõttes ma varajane parkija olen, kui jõuan lapsega heal juhul kella kuuest koju,” pareeris ta. “Terve maja võib kinnitada, et see minu auto pole.”

Punga lisas veel, et isegi, kui ta tõepoolest võõrast krunti pruugiks, ei saaks seda mingiks kuriteoks pidada, sest parkimiskohad on korrektselt tähistamata. “Elasin seal majas kümme aastat ja olen kõik maksud ilusti ära maksnud,” selgitas ta. “Aga eks asi ole selles, et ma sealse esimehega tülli läksin ja talle põhjendamatuid kulutusi ette heitsin.”

Kaebab direktorile

Urbanovitši ajasid oponendi õigustused vaid naerma. “Tõeline nahaal selline, lihtsalt valetab,” põrutas valvur, lisades, et on oma tragi ühistu esimeest ammu mahitanud ühendust võtma koolidirektoriga, et see alluva korrale kutsuks. “Aga sealt öeldakse, et see pole oluline, loeb vaid see, kuidas inimene tööd teeb.”

Punga jõudis veendumusele, et niisama laimu jätta ei saa ning edasi peab küsimusega tegelema juba tema juriidiline nõustaja. “Urbanovitš esitab mulle hommikuti koolis ka imelikke küsimusi, miks ma uue autoga sõidan ja seda vana maja ette pargin,” kurtis ta. “Olen aus inimene ja võin käsi südamel vanduda, et ma pole ühtegi panga- ega muud asja ripakile jätnud. Ise nõuan lastelt alati ausust, aga kui asja ikka pole olnud, siis pole.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/06/2017 22:27:42



test version:0.22389388084412