Kõik uudised Paberväljanne Online

Ülenurmel keeb mäss

Aivar Aleksejev (paremal) on sattunud eelkäija tuliste kriitikanoolte alla, kuid midagi uut ei näe olukorras kumbki osapool. Ülenurme vald

Tartumaa rikkaima omavalitsuse, Ülenurme valla endine loots Anti Kalvet süüdistab praeguseid võimukandjaid lakkamatus laristamises, lubades mitmel rindel lõpuni võidelda.

Sots Kalvet ja 1999. aastast valda juhtiv reformierakondlane Aleksejev vedasid omal ajal mõlemad Rahvaliidu vankrit. Tänaseks on mehed aga parandamatult tülis ning Kalvet on erinevate kommunaalprobleemide kajastamiseks rakendanud pea kõik riigi suuremad meediakanalid.

Kullerkupu õnnetus

„Omavalitsuse juhtimise aluseks peab olema seaduslikkus ning tegutsemine vallarahva huvidest lähtuvalt,“ sedastas praegugi volikokku kuuluv Kalvet oma teesi. „Ülenurme vallas kahjuks nii ei ole.“

Juba aastaid on Kalvet võimudele ette heitnud kolme peamist rikkumist, mida muu meedia on juba agaralt kajastanud. Esimene neist puudutab Ülenurme vallale kuuluvat Aardla poldri pumbajaama, mille jaoks Kalveti süüdistuste kohaselt koostati nelja miljoni kroonine fiktiivne eelarve. „Petuskeemi õnnestumises oldi nii kindlad, et vallarahva rahaga osteti saja ampri liitumine 170 000 krooni eest,“ märkis eksvallavanem. „Tänu sellele, et mina pettuse tõkestasin, jäi vallarahvale alles omaosaluse kümme protsenti ehk 400 000 krooni.“

Teiseks raiub Kalvet, et Kullerkupu lasteaia teenuse ostmisel rikuti riigihangete seadust, sest ei korraldatud riigihanget. „Selle tulemusena maksti lasteaiakoha eest ligi kaks korda rohkem kui Tartu linna analoogsetes eralasteaedades. Vallarahvas jäi ilma ligi miljonist eurost,“ sedastas ta.

Ja sellestki pole rindele minekuks veel küll. „Tõrvandi alevikust läänes asuvas 70 kinnistuga elurajoonis jäeti sõlmimata notariaalne leping arendajaga tsentraalsete kommunikatsioonide rajamiseks,“ väitis Kalvet. „Sellega tehti arendajale sisuliselt miljonieurone kingitus vallarahva rahaga.“

Aleksejevit ajas vanade teemavaalade taastõstatamine vaid naerma: selline probleemipüstitus ei vääri tema sõnul isegi sisulist arutamist. „Neid kolme faktiviga on Kalvet leierdanud juba vähemalt viis aastat. Kõik kohtuinstantsid ja riigikontroll on sellega tegelenud ja muu on propagandistlik möla,“ resümeeris vallavanem.

Nüüd on Kalvetile aga hambusse sattunud sootuks uus murekoht, sest seadusetus Ülenurme vallas tema väitel üha jätkub. „Nii rikuti aastaid avaliku teabe seadust, mille eesmärgiks on tagada teabele avalikkuse juurdepääsuvõimalus, lähtudes õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest,“ selgitas ta. „Aastatel 2008–2015 oli dokumendiregistrist läbi kantud vaid tühine osa lepingutest.“

Tihe kontroll

Kalvet nõudiski avalikult oma avastustele selgitust. „Miks on Ülenurme vallavalitsus aastaid rikkunud avaliku teabe seaduse paragrahvi 12 lõiget 3, mille järgi tuleb lepingud dokumendiregistris registreerida allakirjutamisele järgneval tööpäeval?“ sedastas ta mure.

Aleksejevi selgituste kohaselt võttis vallavalitsus juba 2007. aasta aprillis kasutusele elektroonilise dokumendihaldussüsteemi Amphora. Selle aja jooksul on dokumendiregistris registreeritud 7728 dokumenti ja 33 721 kirja, nende hulgas ka lepingud.

Aleksejev lisas, et registrit on pädevad institutsioonid, nii õiguskantsler kui andmekaitse inspektsioon, korduvalt kontrollinud ning puudused on ettekirjutuste kohaselt kärmelt kõrvaldatud. „2015. aastal inspektsioon vallavalitsusele ettekirjutust ei teinud,“ rõhutas ta.

Vallavanem täpsustas veel, et Amphoras on võimalik kataloogid, mis suuremas osas ei kuulu avalikustamisele, määrata suletud kataloogideks. „Selle kataloogi eripära on see, et kui soovitakse dokumenti või metaandmeid avalikustada, tuleb selleks teha vastav märge, teistel kataloogidel on vastupidi, registreerimisel on dokumendi või kirja metaandmed koos dokumendiga kohe avalikus vaates,“ märkis ta. „Avalikust vaatest eemaldamisel tuleb vastav märge kustutada.“

Nimelt oli Kalvet mullu novembris tutvunud finantsnõuniku juures asuvate lepingutega ja pärinud, miks ei ole kõiki neid registreeritud dokumendiregistris – võtkem näiteks või Ico Parki äriruumi üürileping Eerika teel. „Ico Parki üürileping oli dokumendiregistrisse kantud lepingu allkirjastamisel, kuid oli tegemata märge metaandmete avalikustamiseks,“ selgitas Aleksejev viga. „Küsimuse esitamise päeval anti korraldus tehnilisel sekretäril üle vaadata ka kõik teised lepingud ja vigade esinemisel vastavad parandused sisse viia.“

Võrdleb füüreriga

Kalvetit sellised üksikjuhtumite selgitamised siiski probleemi põhialustes ei veena. „Ülenurme vallas on seaduseid liialt palju. Kuna olen lõpetanud EPA majanduse cum laude, siis ma seda asja ikka jagan. Kogemusi on mul kõvasti ja näited raha laristamisest on ikka masendavad,“ põrutas ta.

Nii vihjabki kunagine vallavanem, et praegune võim saab tema kriitilist meelt veel tundma. „Volikogu oleks pidanud vallavanema vastu ammu sanktsioone rakendama, aga seda pole tehtud,“ ütles ta. „Meil on paraku juhtimisstiil selline, nagu kunagi ühes teises riigis: üks partei, üks omavalitsus, üks juht.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/02/2018 21:25:11



test version:0.11387395858765