Kõik uudised Paberväljanne Online

Kõrgetel kohtadel töötamisest

8. oktoobri loo peale lubas eksnaine mul vähesedki alles jäänud hambad sisse lüüa.

Proua põhjus oli lihtne: olin avalikult hurjutanud meie ühiseid poegi, et nad ainult tütreid teha oskavad ja seepärast Pungarite väärikas nimi edasi ei lähe. Naine rääkis, et kõik lapsed on ühtmoodi armsad. Ega ikka ei ole küll.

Konkreetseks lööjaks pidigi saama üks poegadest, kes on minust kaks korda suurem ja tugevam. Ei tahaks küll uskuda, et poeg oma lihasele isale niimoodi kätega kallale tuleks. Aga kui ma väga purjus olen, eks siis löön vastu ka. Elusalt mind maha ei löö, enne peab ära tapma.

Kahjuks on tänaseks manalasse varisenud sõber-löömamees Raivo. Ta oli küll hirmus pisikest kasvu, kuid rusikavõitluses temale vastast polnud. Linna peal käies küsis ta mult tihti, et kellel nüüd silma siniseks löön, ja ei petnud lootusi kunagi. Aga ega ma ise palju alla ei jäänud – olen suguvõsas ainuke mees, kes kinni pole istunud, aga palju puudu pole jäänud. Puhka rahus, Raivoke.


Ilma Uunota võiks Tartu linnapilt olla sootuks teistsugune. Uuno Pungar

Tegelikult on mul eksnaisega, kellega aastakümneid abielus olin, ka toredaid momente olnud. Näiteks meenutaksin vahvat juhtumit 2007. aastast, mil veel tornkraanajuhina töötasin ning koos Neinar Seliga Tasku kaubanduskeskust ehitasime.

Ühel hommikul tundsin end veidi hapralt ja haarasin, nagu ikka, tööpostile öökapilt peaparanduseks kaasa lapiku viina. Kui seda siis aga kõrgustes rüüpama asusin, tundsin äkki, kuidas mingi terav sodi kurku kraapis, peaaegu oleksin ära lämbunud. Tõmbasin kohe kabiiniukse lahti ja sülitasin kümnete meetrite kõrguselt alla.

Tuli välja, et abikaasa oli hõbedased kõrvarõngad ööseks viina sisse likku pannud. Otsisin küll ehitusplatsi läbi, aga kus sa seal enam. Muidugi soetasin talle kohe uued ehted, sest rahaprobleemi mul tol ajal polnud.

Jään siis ootama, millal mul hambaid sisse või välja lööma tullakse. Hoiatan ent, et olen karastunud Venemaa kõige kriminaalsemates linnades. Kui Margna ja Jõekalda vigurdavad pealkirja „Kaks kanget Venemaal“ all, siis minu seiklused võiks kokku võtta nimetusega „Üks kange Venemaal“. Mind austasid isegi suurimad pätid, aga lähemalt juba tulevastes pajatustes.

Autor: Uuno Kivilinnast, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/10/2015 19:05:36



test version:0.10676503181458