Küsitlus

Millist asumit pead kõige elitaarsemaks?

Linn paneb mõttes rattad veerema

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tartul on viimane aeg kaherattalised lõunanaabrite jälgedes vurama lükata. Janis Salins

Peaks linnavalitsuse plaan teoks saama, vurab Emajõe kallastel ületuleval suvel sadu ja sadu rattureid enam. Arengufondi kaasabil valmis äriplaan, kuidas linnades käima lükata rattaringlus.

Lõpetad kontoris tööd, jalutad ümber nurga rattaparklasse, piiksutad korra mobla, ID-või ühistranspordi kaardiga ja kargad laenuratta sadulasse. Poe juures haagid velo taas parklaposti turvaliste hammaste vahele. Ostukottidega sadulasse ei tiku, astud bussi peale. Järgmisel päeval, kui ilm vimkat ei viska, saab linnasõiduks ratta võtta ka kodulähedasest parklast. Sind poeni tassinud sõidukiga põrutas keegi kollase tutimütsiga taat juba ennist haigla suunas.

Suurlinnades levinud idee

Kirjeldus, mis 2017. aasta suvel võiks tartlastel kujuneda tavapäraseks praktikaks. Äsja valminud rattaringlussüsteemi rajamise mudel ning äriskeem pole iseenesest midagi revolutsioonilist. Küll võiks dokument olla tõhusaks abimeheks otsustamaks, kas ning milliste investeeringutega üldse ühiskasutuses rattapargi käivitada saaks.

Näiteid toimivast linnarataste süsteemist leiab lähikonnas Riiast, Vilniusest, Peterburist ja Tamperestki. Näiteks leedulased panid oma pealinnas rattaringluse tööle 2013. aastal. Poole miljoni elaniku kohta leidub 40 parklas 300 ratast. Kui Vilniuse rattalaenutust korraldab meilgi välireklaamiäri korraldav JCDecaux, siis Riias veab 250 rattaga ringlussüsteemi ennekõike autorendist tuttav Sixt.

Aastatasu Riia süsteemis on 29.90 €, kuutasu 9.90 € – selle maksjad võivad iga päev kokku kaks tundi tasuta vuristada. Väntadega abilise saab ka lühiajaliselt rentida. Siis tuleb pooltunni eest välja käia 90 senti või terve päeva eest 9 eurot. Mullu soetas hooajapileti Riias 200 inimest.

Vändates terveks

Vilniuses, kus näiteks kuupileti eest küsitakse 3,9 € ja tasuta saab sõita vaid pool tundi (edasi tiksub lisatasu pooltunni kaupa), on ringluse registreeritud kasutajaid üle viie tuhande.

Üle maailma leiab rattaringluse toimimas enam kui 600 linnas. Pioneeriks oli 1965. aastal Amsterdam. Põhjused kõikjal ikka samad – luua uusi võimalusi lühemate vahemaade läbimiseks, vähendada ühissõidukite koormust, loobuda autoostu mõttest sootuks, leevendada parkimismuresid ja vahest ehk olulisimanagi parandada elanike tervist mõõduka füüsilise koormuse abil.

Vastukaalu kausile võib tõsta kasvava liiklusohu, turvalisuse probleemid ning kopsaka alginvesteeringu. Spetsialistide rehkenduse kohaselt tuleks kogu linna edukalt katva süsteemi jaoks rajada Tartusse 95 parklat, miinimumstsenaariumina 65. Rataste optimaalne hulk varieerub erinevate arvutuste baasil 71st 469ni.

Tulust asi kaugel

Ideaalsed sõiduvahendid oleks lihtsustatult väljendudes kolmekäigulised „naistekad“. Nii saab vaid sadulakõrgust reguleerides sobiva sõiduvahendi võimalikult lai sihtgrupp lastest raukadeni, soost ja kasvust olenemata. Poritiivad ja automaatselt süttivad tuled kuuluks varustusse, pakiraam, vältimaks ülekoormamist ning lubamatuid kaasreisijaid, mitte.

Kulusid kergitab hädavajalik jälgimissüsteem, mis tagaks ühelt poolt sõidukite turvalisuse, teisalt annaks operaatorile olulist infot marsruudi­eelistuste, tarbimisaktiivsuse ja muu taolise kohta. Vargapoiste indu võiks pärssida juba asjaolu, et rattad ongi unikaalsed. Kuidas sa neid ikka turustad, kui teadupärast leidub selliseid vaid Tartus. Turvanumbrid ja nanomarkerid veel lisaks.

Tulude poolt aitaks peale rendiraha märgatavalt kergitada ka reklaam, mida on võimalik eksponeerida nii ratastel kui parklates. Teoorias peaks peale linnapildi ilmestamise rattarendi rajamine kaasa tooma ka trobikonna uusi töökohti – süsteem vajab energiat, sideühendusi, hooldust ja kindlustamist. Rattad remonti ja liigutamist eri parklate vahel jne. Teiste maade kogemus näitab, et tegu pole kindlasti mitte tulusa äriga, vaid omavalitsustel tuleb rahva tervise ja puhtama õhu nimel peale maksta.

Tartule pakutud tegevusplaan näeb ette, et tänavu sügiseks võiks paika saada võimalikud rahastamise allikad. Siis saaks tuleva aasta alguses projekteerima asuda. Juunis 2017 pandaks paika esimesed jaamad ning rendirattad võiks veerema minna.

Nii seisab paberil. Kas heal plaanil saab sõna otseses mõttes tulevikus ka lenkstangist haarata, näitab juba aeg. Linnapea Urmas Klaas loodab, et peatselt paika saav valitsus näitab rahastamisotsusega mõttele rohelist tuld ning Tartust saab esimene ringlevate ratastega linn Eestis.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 25/03/2015 22:14:10



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34526205062866