Küsitlus

Milline Tartu kõrgkool on sulle armsaim?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Generaadio eestvedajad (vasakult) Greete Palmiste, Kärt Rebane ja Mihkel Vinogradov on suutnud vaatamata olematutele rahalistele vahenditele ühise eesmärgi nimel kokku ajada 60 teotahtelist noort kultuurisõpra. Kaur Paves

Kuu tagasi Genialistide klubi luitunud keldris ilmavalgust näinud internetipõhine Generaadio seab järgmiseks eesmärgiks FM-sageduse – seda vaatamata tõsiasjale, et seni on suurima töötasuna välja makstud 27 eurot.

“See on hämmastav, kuidas eeter 24/7 jookseb, sest keegi ju ei saa selle eest raha,” imestas värske raadiojaama peatoimetaja Kärt Rebane. Aga jookseb – tõsi, igal õhtul kell 18 algavat neljatunnist programmi kedratakse uue saatepäeva alguseni kuus korda. Sealjuures kannab iga nädalapäev oma temaatikat: näiteks räägitakse esmaspäeviti muusikast, teisipäeviti poliitikast, neljapäeviti kultuurist.

Poisse napib

Plaanis on ka hommikuprogramm, kuid napib tööjõudu: argipäevade katmiseks vajalikust kümnest saatejuhist on olemas kuus. „See oleks eetris kell 7–10, aga keegi ei hakka ju iga päev tasuta tööd tegema,” tõdes Rebane. “Praegu teevad programmi pea ainult tüdrukud, vajame jutukaid mehi.”

Kogu senine kollektiiv on Genialistide klubi programmijuhi Ahto Külveti aastatagusest üleskutsest idanenud ideed järgides vabatahtliku entusiasmi pealt kujunenud justkui iseenesest. “Mina pole neid toimetusi moodustanud, lihtsalt tuli hunnik rahvast kokku ja hakkas järjest tegema, mida keegi tahtis,” selgitas Rebane. “Kõige rohkem tahetakse teha muusikasaateid.”

Mis küll arvukuselt juba 60-le lähenevat tegijaskonda motiveerib? “Nende jaoks, kes liitusid meiega selle aasta alguses, on see eksootiline ja põnev asi, eriti neile, kes pole kunagi diktofonigi näinud,” arvas saatejuht ja raamatupidaja Greete Palmiste. Peatoimetaja abi Mihkel Vinogradov võttis aga kogu kontseptsiooni kokku ühe sõnaga: õhinapõhisus.

Värsked klubiasukad pole läbi saanud ka sünniraskusteta, millest peamised ongi seotud majaga, kus range juhtimine puudub ja erinevat sorti kultuurirahvas oma rida ajab. “Näiteks ühel õhtul tehti siin otsesaadet samal ajal, kui kõrval hakkas helimees detsibellide proovi tegema – et kui kõvasti välja kannatab,” meenutas Rebane. “Köögis kõlisevad noad-kahvlid, tambitakse liha, see jääb ju kõik peale. Plaanime teha remonti, et ruum oleks helikindlam.”

Toetuste najal edasi

Linnalt toetuseks saadud 1200 eurot kulusid arvuti, diktofoni ja kahe mikrofoni peale. Edasi vajab noor kollektiiv Rebase sõnul suuremat stuudiopulti, avaramat lauda ja mõnusamaid toole – praeguse mööbli eest on hoolt kandnud kolimisfirmas töötav klubi turvamees ning see peaks tegelikult kuuluma prügimäele.

“Palju sõltub sellest, kui hästi me projekte kirjutada oskame. Ilma rahata hakkama ei saa,” viitas Palmiste vajadusele ka edaspidi toetuseid küsida.

Rebane nõustus, et tegijatel endal sissetulek puudub. “Kust mujalt raha saaks kui reklaamist? Aga kui tõenäoline on, et jaam, mis tegutseb ainult Tartus ja on ikkagi niširaadio, hakkaks kunagi teenima mingit reklaamitulu?” päris ta.

Vaatamata sellele lubab põhituumik jääda Generaadioga seotuks, kuni on saavutatud järgmiseks aastaks seatud eesmärk väljuda interneti piiridest ja saada enda kätte piirkondlik FM-sagedus. Tuleva aasta jaanuarini kuulub Tartu regionaalne sagedus 101,2 MHz AS-ile Taevaraadio, mis annab eetrisse venekeelset Russkoje Radiot.

Piirkondlikule raadiole kehtivad kultuuriministeeriumi kehtestatud ranged nõuded, näiteks peab ta kajastama kohalikku elu, sõnalise osa maht peab olema vähemalt 20% ja Eesti autorite teoste osa samuti vähemalt 20%. Nagu selgub eelmise aasta 13. juuni Tartu Ekspressist, on just lokaalsete uudiste edastamisega Russkoje Radiol meediaseireuuringute kinnitusel korduvalt probleeme tekkinud.

Eelista eestimaist

Rebase kinnitusel on tingimuste täitmine Generaadiole jõukohane, eriti rõhutas ta põhimõtet hoida muusikapalade 20 parema seas ainult Eesti artiste. „Meil on nii korrektne jaam, et tasume avamispeolt teenitud tulu eest autorite ühingule,“ rääkis ta. „Hästi paljud raadiojaamad, ka need, kes reklaamitulu saavad, ei maksa mitte midagi.“

Ometi eelistas ministeerium 2009. aastal venekeelset programmi kohalikule MTÜ-le Tartu Raadiojaam nimelt viimase küsitava majandusliku suutlikkuse tõttu. „Seni ei ole Tartus kohaliku loa omanikel, kes on väikesed firmad, õnnestunud kohalikku raadiojaama töös hoida just majanduslikel põhjustel,“ märkis ministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juht Peeter Sookruus.

Generaadio tegijad usuvad, et neid hoiab vee peal tohutu entusiasm. Samas pole jäänud tulemata ka esimene honorar, sügisel Tartu kultuurkapitalilt küsitud 200 eurot. Lähtuvalt juhitud saadete arvust sai Rebane kätte 13,5, Palmiste aga üheksa eurot. Suurim välja makstud töötasu küündis 27 euroni.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/04/2014 02:42:22



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27725696563721