Kõik uudised Paberväljanne Online

Linna juhivad ärimehed ja õpetajad

Uus vana linnapea Urmas Kruuse.

Tartu meerina jätkab Urmas Kruuse ning tööle asuvad ka viis abilinnapead. Kes need inimesed on ja milliste elualade esindajaid leidub volikogu liikmete seas?

14. juulil 48. sünnipäeva pidanud Urmas Kruuse on meeri koormat kandnud järjepanu 2007. aasta aprillist. Tänaseks ühtekokku 2416 päeva, ligi 3,5 miljonit minutit. Aasta isa 2010 juhtis enne Tartusse tulekut viie aasta jooksul naaberlinn Elvat.

Kruuse karjäär algas Tallinna Tööstuskaubastus lao-operaatorina (1987–93). Jätkus ASi Siberry Rebase hulgilao laojuhataja (94–95) ja samas hulgilao müügijuhina (97–99) ning viimaseks töökohaks enne poliitikuelu oli müügiesindaja amet AS-is Kesko Food (99–02).

Kaks uut ja kolm endist

35-aastane Raimond Tamm asus abilinnapea ametisse novembris 2009. Varem tegutses ta Raimstar Consult OÜ juhatajana (2008–09, praegugi ettevõtte ainuomanik) ning AS-is Estiko-Pastar, kus pidas nii trükitsehhi juhataja (2002–03), ostudirektori (03–04) kui ka tootmisdirektori ametit (04–08). Tamme haldusalaks saab nüüd linnamajandus.

Tiia Teppan asus kultuuri ja hariduse abilinnapea toolile, mille ametnike skandaali tõttu oli sunnitud hülgama Jüri Sasi, 2011. aasta mais. Aasta lõpul 52 saav linnajuhtide ainus õrnema soo esindaja on varem leiba teeninud direktorina Aura veekeskuses (2003–11), tegevjuht-treenerina Tartu Suusaklubis (00–02), Põlva spordikooli direktorina (98–00) ning õpetajana TRÜ-s suusaspordi kateedris (86–97), spordiseltsis Kalev (94–97) ja EVO Kalev linnanõukogus (84–86).

1976. aastal Kuressaares sündinud Kajar Lemberile on abilinnapea amet esmakordne kogemus. Küll on äsja riigikogu kohast loobunud ning Rahvaliidu peasekretärinagi tegutsenud (2007–08) mees seisnud Tabivere vallavolikogu eesotsas (02–09), olles tol ajal noorim volikogujuht terves Eestis.

Aastal 2005–07 oli ta rahandusminister Aivar Sõerdi nõunik ning 2004–11 AS Emajõe Veevärk nõukogu esimees. Talle kuulub Kaiaveres asuv Vudila mängumaa.

Lemberi haldusalaks jäävad ettevõtlus, rahandus ja linnavarad.

Peale Mart Reiniku gümnaasiumi lõpetamist asus Jarno Laur kohaliku omavalitsuse korraldust studeerima TÜ Narva kolledžis. Samast ajast on ta seotud ka sotsiaaldemokraatidega. Elukutselise poliitikuna on ta nõustanud minister Katrin Saksa (1999–02), juhtinud pikalt Väätsa valda Järvamaal (2003–04 ja 09–13) ning kuulunud ka riigikogu koosseisu (2004–07). Tartu linnavolikogu liige oli Laur aastail 2003–05 ja uuesti alates 2007. 38-aastase Lauri juhtida on Tartus arhitektuur ja ehitus ning linnaplaneerimine ja maakorraldus.

End valimismaterjalides pensionäriks tituleerinud Vladimir Šokman (65) pidi sotsiaalabi ja tervishoiu abilinnapea kabineti loovutama Jüri Kõrele 2011. aasta aprillis, olles enne seda ametis järjepanu vastu pidanud 10 aastat. 

Enne seda töötas ta Tartu tööstuskoolis direktorina (1983–01), EKP Tartu linnakomitees tervishoiu- ja spordiasutuste instruktorina (78–83) ning Tartu reisi- ja ekskursioonibüroo orgosakonna juhatajana (73–78).

Suurim lootus ettevõtjail

49 volikogu liikme ameteid kõrvutades võib järeldada, et kõige tõenäolisem on rahvaasemikuks saada olles ettevõtja, pedagoog või meditsiinis tegev. Ideaalis lausa igat natuke.

Juht, direktor, juhataja või juhatuse liige on sisuliselt iga teine volinik – kokku on neid 22. Pedagoogi, lektori, õpetaja või õppejõu leiba sööb 16 volikogu liiget. Professoreid on volikogus suisa kuus.

Neli inimest on tegevad meditsiini valdkonnas. Rivist leiab veel kontsertmeistri, näitleja, kirikuõpetaja, järelevaataja, paar pensionäri ja tudengit ning mõned nõunikud.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/11/2013 11:29:19



test version:0.19385099411011