Küsitlus

Kas EKRE-st eraldunud Kaja Tarto peaks lahkuma ka linnavolikogust?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Ikka on südamlik vaadata, kuidas võimuesindajad nutavad. Seda juhtub küll üsna harva.

Viimati meenub mulle kahe aasta tagune lugu, kui toonane Tartu perfekt Tarmo Kohv „Pealtnägijas“ öise politseipatrulli surnuks sõidetud Raini mälestuseks pisara poetas. Seevastu kahe nädala eest samas saates abivallavanem Haljand Kaasiku surnuks uurimist kommenteerinud juhtivprokurör Kairi Kaldoja ei teinud pika intervjuu vältel teist nägugi.

Variisik Püss

Kuidas ta oleks saanudki, kui tal pole kogu looga õigupoolest mingit puutumust. Taibukamad nutikasutajad, kes ekraanilt läbi vilksatanud kohtutoimiku pausiga kinni püüdsid, võisid lugeda, et süüdistust esindas hoopis teine isik, ei keegi teine kui meie staarprokurör Marge Püss, kes lisaks minule ja kamraad Reiole on 1985. aastast alates vanglakardinate taha saatnud ka palju teisi rohkem ja vähem süütuid inimesi, teiste hulgas meie seni ainsa riigipööraja Tiit Madissoni.

Üksvahe tegeles ta peamiselt majanduskuritegudega ning tunnistati lausa aasta prokuröriks 2006. Kuid viimasel ajal on proua Püss naasnud oma lemmikliistude juurde ning asunud hoogsalt Eesti viltust poliitmaastikku puhtaks rookima. Tõsi, tulemused on penisonieelikul viimasel ajal nadiks jäänud. Süüdistused kipuvad koost lagunema ning pahatihti ollakse pahuksis ka menetlusõiguse rikkumistega. 24 aastat Tartu valda juhtinud Aivar Soopi apellatsiooni rahuldamisel küsis kohtunik otse: „Prokurör, kas te olete korruptsioonivastast seadust lugenud?”

Riisumine kinniseks

Kuid ei saa väita, nagu Püss ennast häirida laseks. Isegi kui kahtlusalused ametlikult puhtana pääsevad, saavad nad oma karistuse ju kuhjaga kätte. Kaasiku traagiline juhtum on ju selle piltlikuks näiteks. Vähemalt esimene kohtuaste on kindlalt Püssi kontrolli all ning seal toimuv mattub harilikult prokurör Püssi „heleda jaele” ja hallide kohtutoimikute vahele. See, et riigikohus Püssi järjekordse edasikaebuse Soopi asjas tagasi lükkas, ei ületanud näiteks uudiskünnistki.

Alles hiljaaegu kuulutati kinniseks ka linna vara riisunud mainekujundaja Karmen Viikmaa kohtuistung. Kuni lubati, käisin seal ka ise kohal. Ja mul vajus prokuröri ja kohtunik Heli Sillaotsa duetti kuulates suu lahti. Lugu on niivõrd põnev, et ilmselt tuleks sellest pikemalt kirjutada. Selge on igal juhul see, et linna rahakotist kaduma läinud 55 000 eurot ei jõudnud kunagi Viikmaa kätte ja ei olnud sinna määratud jõudmagi. Süüdistuse sisu end sellest väiksest faktist aga häirida ei lase.

Kiusamine jätkub

Selle kõige taustal on uudiseid ka meie oma 9/11 uurimises, milles mind ja Reio Lauritsat, kui valimisliidu Südamega Tartu liidreid, süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises. Nüüdseks juba aasta ja kaks kuud kestnud uurimine on jõudnud punkti, kus ainsaks lahenduseks näib olevat meie sundravi korras ühiskonnast isoleerimine. Mitmed valimised on tulekul ja kellelgi pole ju vaja nende ausust näpuga torkima minna.

Kuna Reiost juba tükil ajal midagi kuulda ei olnud, siis astusin sisse tema vanemate poole. Selgus, et ka nemad ei tea pojast midagi. Reio oli läinud Viljandi haiglasse oma igakuisele sundvisiidile, kuid polnud sealt koju naasnud. Nüüdseks on selgunud, et peale vereproovi analüüsi otsustatigi tema ambulatoorne sundravi statsionaarseks muuta, nagu viiest kuust Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas tänaste dissidentide meelsuse kujundamiseks küllalt poleks. Kui jõuluvana lubab, lähen teda pühapäeval vaatama. Mulle omale tellitud kordusekspertiisi korraldamisega minevat veel mõnevõrra aega...

Autor: Meelis Kaldalu, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 20/12/2018 09:07:46



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34563708305359