Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Riigi tugi sunnib aknad välja lõhkuma

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sulnis vaade aknalauale võib riikliku rahapakkumise tõttu jääda üürikeseks. Erakogu

Söakas Tõrvandi kodanik vaevleb ilmselt tuhandete saatusekaaslastega sarnase probleemi ees: mida teha, kui korteriühistu talle riikliku toetusprogrammi jõuga peale surub ja sellega oma kätega ehitatu põrmu paiskab?

2015. aasta suvekuumus sundis Tõrvandis elutseva etnoloogi Marika Mikkori viimaks ometi vanad aknad moodsate kolmekihiliste vastu vahetama. Naaber Ilse Udam soovitas veel pesemise hõlbustamiseks kõik aknapooled avatavaks teha, kuid ühtlasi kõigepealt uurida majahaldurilt, kas tegevusel on üldse mõtet. “Osa elanikke soovis kiiremas korras ühistut looma hakata, et siis maja Kredexi abiga renoveerida. Akna vahetamine tulnuks siis tunduvalt odavam,” selgitas Udam.

Karjainstinkti triumf

Et Mikkor aga selliseid plaane tõsiselt ei võtnud, otsustas tegus daam ise käed külge panna ja uued aknad said kärmelt ette. Ometi juba sügisel suund ühistu ja renoveerimistoetuse poole võetigi. “Selleks käidi ukse taga küll meelitamas, küll ähvardamas,” meenutas Mikkor. Aasta lõpus kleebiti koridoride uksele kiri küsimusega "Kellel on juba kolmekihilised aknad?". Mikkor teatas, et temal on.

Sündmuste tormiline areng sundis Mikkorit aasta hakul ikkagi halduri poole pöörduma päringuga, mis saab võimaliku remondi korral tema akendest. “Maksimaalse toetuse saamiseks tuleb vahetada kõik aknad kolmekihiliste vastu ja olemasolevad kolmekordsed tõsta soojustuse sisse,” kõlas Kvatro kinnisvarahaldusfirma esindaja Hannes Tõugjase vastus.

Edasise kohta lähevad poolte seisukohad aga diametraalselt lahku. Mikkori kinnitusel kinnitasid vastloodud ühistu esindajad talle ja ülejäänud majarahvale kuude vältel, et maksimaalse rahasumma pälvimiseks tuleb kõik, ka kolmekihilised aknad maha võtta. “Lambapead jäidki uskuma,” resümeeris ta 12. aprillil peetud üldkoosoleku otsust, mis renoveerimise ja selle tarbeks võetava 950 000 eurose laenu heaks kiitis. Mikkor ise jäi ainsaks vastuhääletajaks.

Protokolli murdes

“Koosolekul ja pärast seda mitmed arutasid veel, et ei soovi akende vahetamist, aga et küllap seda saab veel hiljem kaubelda. Inimesed ei mõistnud, et see oligi otsustav hetk oma soove avaldada,” meenutas Mikkor, väites, et igal katsel oma seisukohti tutvustada sunniti teda vaikima.

Ühistu esimees Teet Torila kinnitas aga, et Mikkori aknaid keegi välja vahetama ei hakka ning see sai kirja ka koosoleku protokolli. “Ma ei sundinud teda vaikima, vaid palusin korduvalt mitte segada vahele ettekannetele. Leppisime enne ettekannete esitamist kokku, et küsimusi saavad kõik esitada peale ettekandeid ja nii see ka toimus. Seega peab kodanikule veel meelde tuletama elementaarsed viisakusreeglid,” lausus ta.

Kvatro haldusjuht Tarmo Tasuja lisas siiski, et Mikkori akende nihutamisest uude soojustusse pole pääsu. “Ei ole võimalik jätta ainult tema korteri aknaid olemasolevasse tasapinda, sest see kahjustab maja üldilmet ja ühistu ei saavuta soovitud energia kokkuhoidu, mille poole me täna kõik ühiselt püüdleme,” ütles ta.

Eetika ennekõike

Kredexi pressiesindaja Joonas Kerge täpsustas veel, et 40%-lise toetuse puhul tuleb välja vahetada kõik ehitusaegsed ehk seni vahetamata aknad. “Tegelikkuses on elamute aknad tellitud eri aegadel, erineva soojuspidavuse, kuju ja välimusega, mistõttu võib teinekord tehnilistel põhjustel olla ainuvõimalik kõikide akende välja vahetamine. See on aga juba korteriühistu enda otsus,” lisas ta.

Mikkor tunnistas, et rahaline kaotus pole suur, jäädes aastas 50 euro kanti, kuid sellest enam häirivad teda taas algavad ehitustööd. Lisaks kahtlustab proua 20 aastaks võetud laenu taga laiemat vandenõud, sest Torila on ühtlasi ise katuse- ja fassaadifirma omanik.

Torila välistas sellise huvide konflikti kategooriliselt. “Katusefirma selliste mahukate renoveerimisprojektide peatöövõtjaks kindlasti ei pretendeeri. Meil puudub vastav kogemus ja antud juhul poleks see ka kindlasti eetiline,” lausus ta. “Täna oleme selles staadiumis, kus pole sõlmitud ühegi peatöövõtjaga mingit lepingut, pole alustatud isegi hinnapakkumiste kogumist.”

Pudeliga häälekosja?

Mikkori sõnul agiteeris ühistu asutamiskoosolekul renoveerimise kasuks ka Ilse Udami poeg Elari Udam, kes ühtlasi peab Riigi Kinnisvara haldusdirektori ametit. Udam märkis, et pole küll objektiga sisuliselt seotud, kuid valdkonna tundva inimesena rõhutas, et aknad ei ole korteriomaniku ainu-, vaid ühisomand ehk kuuluvad mõtteliselt kõikidele omanikele. “Kui kodanik ise vahetas aknad enne ära ilma teistega kooskõlastamata, siis oli see tema enda risk,” võttis ta probleemi kokku.

Mikkori südant tühipaljad sõnad siiski ei rahustanud, sest hea tava vastaselt on majas tema väitel asju aetud juba aastaid. “Ühisuse (ühistu eelkäija) esimees Lembit Tähepõld, kes vangerdas maja nüüd Torilale, tuli omal ajal võimule nii, et käis korterist korterisse eelmist esimeest laimamas ja tema vastu allkirju kogumas,” teadis Mikkor rääkida. “Oma vanade tuttavate juures käis koguni veinipudeliga, nii ka mu naabri Ilse Udami juures, kelle rõdul nad juba tookord lärmakalt maja asju arutasid.”

Tähepõllu hinnangul on selline jutt õige imelik ja ajab teda vähegi tundvad inimesed naerma. “Pole ise napsumees ega soovita teistelgi võtta. Minu pärast võib viina olla lademetes, mind jätab see külmaks. Hiljuti jõin Venemaal üle aastate kahe peale pudeli õlut – juba see oli minu kohta kõva sõna,” selgitas ta.

Leninlik laupäevak

Tähepõld lisas, et küllap peab Mikkor tema peale viha juba kümne aasta tagusest ajast, mil ta majarahva kevadel rehadega ümbrust korrastama ajas. “Ütles, et mina kui vana kommunist tuletan talle niimoodi leninlikke laupäevakuid meelde. Kas kõik talgulised on siis kommunistid?” päris ta. “Olgem ausad, ega ühistu või ühisuse juhtimine sulle sõpru juurde ei too, koosolekutel midagi tehtud saada on väga keerulinel.”

Ka Torila meenutas, et Mikkor on varemgi maja ja selle ümbruse korrastamise vastu olnud. “Ükskõik, mida tahetakse teha elukeskkonna parendamiseks – ikka on keegi selline, kellele miski ei sobi,” lisas ta.

Enda sõnul soovib Mikkor aga vaid ühistuid üle riigi hoiatada, sest enda akende päästmiseks ei saa ta enam suurt midagi teha. “Kortermajas elavad eraisikud peaksid peatama igasuguse akende vahetuse, sest need ei kuulu neile. Kunagi ei tea, mida sinu majas otsustatakse,” soovitas ta kõigile.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/05/2016 10:56:33



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36784791946411