Küsitlus

Kas Tartu Ekspress peaks tegevust jätkama?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Vahel võib nali ikka väga labane olla ja selle ohvrile omajagu haiget teha.

Olen küll ka ise lõbus krutskivend ja heast huumorist alati lugu pidanud, aga see jama, mis mulle viimastel nädalatel korraldatud on, on ületanud igasugused piirid. Peategelased on loomulikult samad, kes varasemateski pajatustes: eksnaine, korteriühistu juhatus, alatud poemüüjad.

Müstiline Ülla

Esimesed laksud sain sisse niinimetatud naljapäeval, 1. aprillil. Avastasin telefonist kaks sõnumit kelleltki Üllalt. Kaks suksutatud daami on küll kandnud Ülle nime, kuid see tegelane tundus mulle täiesti võõras. Siiski läksin väga elevile – tekkis ju võimalus, et leian sedasi oma elu neljanda armastuse. Kaks praegust sõbrannat kipuvad end juba ammendama.

Esimene SMS kutsus mind kella 16ks Anne tiigi äärde kohtingule (meenutagem siinkohal, et just sealt pani varas Tiiu aastaid tagasi minu kalli elektrirolleri pihta). Ülla pidin ära tundma kollase jope järgi. Tegusa töömehena ei jõudnud ma aga seda kirjutist tähelegi panna, kui oli juba saabunud järgmine: “Mats jääb ikka matsiks.” Kui proua mind tõesti ootama pidi, on see väide muidugi õigustatud, aga alljärgnevatel põhjustel usun, et keegi tõmbas mind lihtsalt haneks. Telefonitsi kätte ma Üllat enam ei saanudki.

.

Nagu sellest nörritusest veel vähe oleks, laekus samal päeval ajalehe toimetusse e-kiri väidetavast 1,006-kilogrammisest Omnivalt saabunud pakist märksõnaga “Uuno Pungarile”. Postkontoris ei teatud sellest muidugi midagi ja teenindajad said väljamõeldud meiliaadressi üle korralikult naerda.

Õlu pole sõnnik

Sellise alatusega võiks hakkama saada kolm kahtlusalust. Et aga kaks pruuti arvutit kasutada ei mõista, siis küllap on asja taga ikka seesama õel eksnaine Merike, kellega endiselt majanduslikel põhjustel koos elan. Kuid pettumusega mulle põhjustatud kannatused ei piirdunud.

Vahepeal jõudsid meie suhted juba enam-vähem normaliseeruda. Alles hiljuti palus proua mul teleka korda sättida – naise mõistus ju tehnikast üle ei käi. Hiljem aga hakkas õiendama, kui keldrist tulin, et suitsu- ja õllehais käib üle pea. Esiteks ei puutu see temasse ja teiseks oleks korrektne kasutada sõna “lõhn”. Haiseb sõnnik.

Kiusu ajamine jätkus sellega, et eksnaine peitis teleripuldi ära, et ma mõnusalt reede õhtut veeta ei saaks. Siis vihastusin lõplikult ja põrutasin, et kui ta ikka sõda tahab, siis seda peab ta ka saama. Seadistasin telekasisendi ümber – piinelgu nüüd! Kui ma tema jaoks mitte keegi pole, siis ei pea ma teda ka abistama.

Laaneti jälgedes

Uskumatu, aga Merikesel jagus kurjust veel üheks vastusammuks. Pikutasin juba oma toakeses, kui uksele koputas politsei! Olin trussikute väel, kus jalge vahel väike lõhegi laiutas, kuid sellest hoolimata sunniti mind oma kodus puhuma. Tuli jah 0,38 promilli, aga mis see mehele teeb? Politseinik seletas, et peretülidele peavad nad ikka reageerima, ja pakkus lohutuseks huulikut mälestuseks. Vastasin samamoodi nagu mind näruse šokolaaditahvliga ära osta üritanud Kalle Laanetile: kinkigu see oma naisele.

Liikusin siis pudeliga edasi oma pesakesse keldrikorrusel, kus lootsin pisutki närve puhata. Kohale trampis aga kaks korteriühistu juhatuse esindajat, kes mind sealtki pelgupaigast ära ajasid. Tagatipuks üritas Konsumi müüja Veronika mind lisajoogi soetamisel ühe euroga tüssata. Tavalisel päeval oleksin selle ehk andeks andnud, kuid nüüd põrutasin küll, et mina olen Uuno Kivilinnast ja mulle nii ei tehta.

Kui kord juba viltu vedama hakkab, siis nii vist jääbki. Tundub, et seadusesilmad jäid mind ukse taha luurama, et kauboile, keda nad enda sõnul ajalehest hästi mäletasid, ikka ära teha. Kui hommikul turule värske toidukraami järele suundusin, sain 200 meetri kaugusel kodust purjus peaga rattaga sõitmise eest 20 eurot trahvi. Seekord oli sarves muidugi juba oluliselt rohkem promille kui 0,38, aga keda ma seal taarudes siis segasin? Oleksin kellegi surnuks sõitnud või? Inspektor soovitas mul protokolli kirjutada, et kahetsen, sest muidu oleks karistus veelgi karmim olnud. Tegelikult ei kahetse ma mitte midagi.

 

Mattias Kaiv
Omniva pressiesindaja

Tegemist on murettekitava juhtumiga, mille sarnast me varem kohanud ei ole. Kuna lugu toimus 1. aprillil, siis me anname selle tegijale andeks ning esialgu selle osas ühtegi juriidilist sammu ei astu. Küll aga peame märkima, et aprillinali on kahtlemata ületanud igasuguse hea maitse piiri.

Maria Gonjak
Lõuna prefektuuri pressiesindaja

8. aprilli õhtul kella seitsme ajal teatas 54-aastane naine politseile, et tema alkoholi tarvitanud endine abikaasa käitub agressiivsel ning sõimab naist. Lisaks lülitas mees korterist elektri välja. Politseipatrull läks olukorda kontrollima ning selgitas, et füüsilist vägivalda endiste abikaasade vahel ei esinenud. Politsei vestles mõlema osapoolega, kes otsustasid, et kainenema toimetada pole kedagi vaja, ja jäid koju.  

9. aprilli hommikul kella 10 ajal pidas politsei Anne tänaval kinni jalgratturi, kes oli oma sõiduvahendit juhtides joobes. Vastavalt liiklusseadusele ei ole ka jalgratta juhtimine joobeseisundis lubatud ning sellise rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 40 eurot. Olgu veel taustainfona mainitud, et antud juhul oli ratturi joove selline, et mootorsõidukiroolist tabatuna järgneks sellele kriminaalmenetlus. Sellises seisus rattur ei ole aga adekvaatne hindamaks. kui tasakaalukalt või kindlalt ta ratta seljas liigub.

Autor: Uuno Kivilinnast, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 02/05/2016 11:58:41



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18161988258362