Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Spordijuhtimise kõrgliigasse identiteedivargusega?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kampaaniat arendades on Reio Laurits liibuvad susped ülikonna vastu vahetanud ning lubab ebaõnnestunud stardile vaatamata edasi kõrgustesse rühkida. Erakogu

Hannes Võrno ja Märt Sultsi kõrval olümpiakomitee juhi kohale pürgima suundunud fotograaf Reio Lauritsa tähelend sai kiirelt kärbitud, kui selgus, et tema suurima toetajana välja reklaamitud spordisangar enda sõnul mehest tegelikult suurt ei teagi.

Eelmisel nädalal käis varem peamiselt seadusesilmadega vägikaika vedamise ning kanepipropagandaga silma paistnud Laurits Tartu Ekspressi veergudel välja ootamatult radikaalse programmi, kuidas EOK presidendina siinne spordielu käima tõmmata. Muu hulgas nägi see ette dopingukontrolli kui keskaegse inkvisitsiooni leevendamist.

Kuuleb esimest korda

Kandidaatide õrrele ei pääse aga siiski lihtsalt ilusate silmade või pungil musklite eest, mida Laurits küll Anne kanali jääaugus naisvalijatele tutvustamast ei keeldunud. Esmalt läheb vaja 15 täiskogu liikme toetust 123-st – ent ka siin ei jäänud tarmukas noormees vastust võlgu, edastades ajakirjanikule olümpiavõitja Jaak Uudmäe telefoninumbri, mille taga peituvat tema vankumatu mentor.

Edasi kulgeski kõik näiliselt sujuvalt: hääl teisel pool toru tutvustas end „just koosolekule suunduva“ Uudmäena, kes Lauritsa isiku¬omadusi taevani kiitis. Samuti sai ära markeeritud meeste varasem tutvus, mille käigus olevat spordifotograaf oma kutseoskustega kolmikhüppelegendile kustumatu mulje jätnud.

Enda nime ajalehest avastades tabas Uudmäed aga šokk – kärmelt tõttas ta avalikkusele teatama, et pole kõnealuses vestluses kaasa löönud, ja veel enam, Lauritsat ei tunnegi. „Esimest korda kuulen. Eks see Laurits ise peab teadma, kelle numbreid ta siin jagab,“ väitis ta.

Peavoolule vastu

Härra kandidaat jäi üleriigilisele pahameelelainele vaatamata endale kindlaks, pakkudes, et küllap lõi Uudmäe end ebatavalises kontekstis märgates lihtsalt kohkuma. „See, et peavoolumeedia mind ründama asub, oli ju ette teada. Olen ju alternatiiv, kes harjunud paati kõigutab,“ arvas ta. „Kuidas saab Uudmäe öelda, et ta mind ei tunne? Olen vähemalt kolm korda tema võistluseid pildistamas käinud.“

Järele mõeldes tunnistas olümpiasangar, et selline professionaalne koostöö on tõesti aset leidnud, kuid sellega „tutvus“ ka piirdub. „Jääaugupildi peal ei tundnud teda alguses äragi, on see ikka sama mees?“ küsis ta, nõustudes, et pettus on olnud hästi läbi mõeldud. „Kõige suuremad aferistid on ju kavalad vennad, oskavad usaldusväärse mulje jätta. Alguses vaatad, et kõik klapib, aga pärast…“

Identiteedivarguse kaebusega Uudmäe siiski politsei poolde pöörduda ei plaani. „Ei tahaks seda asja veelgi suuremaks ajada. Ega siin päris terve inimesega tegemist pole, mis sa sellisega ikka teed,“ põhjendas ta.

Jäljed Veiko Rämmelini

Paraku tähendab see, et ka ajalehel puudub võimalus salapärasele liba-Uudmäele jälile jõuda. „Kahjuks ei saa kolmas isik esitada avaldust identiteedi väärkasutamise kohta,“ vastas päringule Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel. „Veel enam, kui isik ise keeldub sellest.“

Peitel vahendas näitena Tartu uurijate kogemust menetluse alustamata jätmisest, kus varemgi leheveergudel ilma teinud šokipoliitik Veiko Rämmelit oli Delfi kommentaarides solvatud. „Nähes, et keegi on kirjutanud kui dr Ennet, arvas ta, et esitab avalduse mitte enda solvamise, vaid doktor Enneti identiteedi väärkasutuse kohta,“ selgitas Peitel. Ometi selgus, et andmeid ei saa käsitleda teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena seni, kui Jüri Ennet ei pöördu ise vastavasisulise avaldusega õiguskaitseorganite poole.

Nii jääb Tartu Ekspress kelmi paljastamisel lootma lugejate abile – skandaalne lindistus on meie kodulehel üleval. Ühtlasi palume andestada kõigil, kellele oleme haiget teinud.

 

Seadus ütleb

KarS § 1572 sätestab kuriteona teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise, mis seisneb teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamises, nendele juurdepääsu võimaldamises või nende kasutamises eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu.

Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 1 tulenevalt on isikuandmeteks mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/02/2016 10:18:58



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18394804000854