Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Viimastel aastatel niigi skandaalidest räsitud Oa tänavale on end sisse seadnud seksuaalkuritegude eest karistatud Boriss Lazarev. Kaur Paves

Supilinna kodanikuaktivistid on alustanud infosõda hiljuti naabrusse kolinud korduvalt karistatud pedofiili Boriss Lazarevi vastu, kes ise kinnitab, et uusi kuritegusid tema poolt peljata ei tasu.

Lazarevi asumine Oa tänavale kolm nädalat tagasi ajas tagajalgadele mitmed supilinlased eesotsas kuulsa teisitimõtleja Kalle Kulbokiga, kes ühtlasi täidab Kroonuaia tänaval paikneva Kesklinna kooli hoolekogu esimehe rolli. Nii saatiski Kulbok lapsevanematele kirja, kus hoiatab 60-aastase Lazarevi eest, kes on oma 10-aastase karistuse laste vastu suunatud vägivaldsete seksuaalkuritegude eest tänaseks täielikult ära kandnud.

Kabuhirmus lapsed

„Hoolekogu peab vajalikuks võimalikust ohust informeerida kõiki lapsevanemaid,“ selgitas Kulbok. „Üldise praktika kohaselt on seksuaalkurjategijatel kalduvus oma kuritegusid korrata.“

Kabuhirmus elab ka Lazarevi naabruskond. „Häirib mehe taust, mille eest ta kinni istus. Arvestades seda, et mul on väiksed lapsed, ei ole olukord just kõige meeldivam,“ rääkis kättemaksu peljates anonüümsust palunud noor ema.

Naine tunnistas, et otsest ohtu pole seni veel olnud. „Aga pidime oma elu kardinaalselt muutma – kui laps muidu tuli üksinda koolist koju, siis enam ta seda ei tee. Arvan, et naabritel ka samamoodi,“ rääkis ta. „Supilinn on väikseid lapsi täis, nad on siin alati omapead ringi jooksnud. See oli ka põhjus, miks ise Annelinnast ära kolisime.“

Paranemisest kaugel

Lazarev resideerub endise elukaaslase Jevdokia Borina juures – eakas proua vajab asjaosaliste sõnul kodutöödes abi. „Pakkusime talle küll teiste naabritega, et linnal on ka teenuseid, mis teda aidata võiks, pakkusime ka ennast appi, aga tema ütles, et tahab just seda meest. Ega ta ei usu, kui me ütleme, et mees lastele haiget on teinud,“ meenutas noor ema.

Värskeim eksperthinnang Lazarevi ohtlikkusele pärineb 28. jaanuarist, mil mees jäeti ennetähtaegselt vabastamata. Samast meetmest on kohus keeldunud varemgi – kahe aasta taguse vangla iseloomustuse kohaselt oli üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise puhul 40%. Seksuaal- ja vägivallakuritegudes süüdimõistmise tõenäosuseks hinnati viie aasta jooksul koguni 41–62%.

„Nii süüdimõistetu varasemat kui ka vangistuseaegset käitumist iseloomustab kohatine impulsiivsus ja agressiivsus, mis on väljendunud ka õigusvastases tegevuses ning mida on ilmselt mõjutanud temal diagnoositud käitumis- ja psüühikahäired. Samuti on õigusvastast käitumist vabaduses oluliselt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, mis soodustas agressiivsust ning millele kulus ka praktiliselt kogu tema sissetulek,“ selgitas kohtunik Peet Teidearu Lazarevi trellide taha jätmist. „Samuti nähtub materjalidest, et kuigi süüdimõistetu on vangistuse jooksul alustanud osalemist seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamise programmis, siis on ta selle siiski katkestanud, kuna ei olnud võimeline kuriteopõhises programmis osalema.“

Sanatooriumis kosunud

Noort ema nörritabki eriti tõik, et kui eksvangidele pakub ühiskond erinevate programmidega tuge, siis tema ja saatusekaaslased on jäetud üksi. „Mulle pole mingeid tugigruppe. Kuidas mina hakkama saan, kuhu pöörduda?“ küsis ta. „Ma ei saa aru sellest, et inimene on kümme aastat sellise asja eest kinni olnud ja tal lastakse ükskõik kuhu elama minna. Olen täiesti veendunud, et kuskil mujal maailmas pole normaalne see, et pedofiil saadetakse elama majja, kus on lapsi.“

Naine on ühendust võtnud nii sotsiaalkindlustusameti, vangidega tegelevate MTÜ-de kui politseiga. „Igal pool öeldakse, et saadakse küll probleemist aru, aga teha pole midagi,“ tõdes ta. „Midagi teha me ei saagi, ootame, kuni midagi juhtub jälle. See on ju põhimõtteliselt ravimatu haigus.“

Ehk on vangla-aastad meest sedavõrd laastanud, et enam ei jätku pahategudeks rammu? „Tartu vanglas on sisuliselt sanatoorium,“ ei uskunud noor ema seda lahendust. „Laagritüüpi vanglates koheldakse neid nagu lapsevägistajaid, aga siin on nad eraldi blokis, kus teised neile ligi ei pääse. Kolm korda päevas söök, liikumine, tasuta arstiabi – mida sa veel tahad? See mees pakatab tervisest. Ma ei taha temaga isegi koridoris kokku saada.“

Võõrast ei taha

Tartu Ekspress leidis turske kehaehitusega, kuid räsitud välimusega ja poolhambutu Lazarevi maja tagant puukuurist. Sõbraliku hoiakuga mees oli kohe varmas ka ajakirjanikku tuppa kutsuma, millele elukaaslane Borina küll vastu põikles. „Naabrid kardavad, et kuna ma vangist tulin, siis hakkan nende lapsi tülitama. Ma pole neile midagi teinud, miks mind karta?“ küsis ta. „Ma ei puutu lapsi enam elu sees.“

„Mida sa lobised, sa ei saa aru, et nad panevad kõik kirja?“ sekkus vestlusesse Borina, kes rõhutas ka omalt poolt, et tema oma nina naabrite ellu susata ei kavatse. „Mis neil siin viga on? Me lärmi ei tee, viina ei joo.“

70. eluaastale lähenev Borina kinnitas, et üksi ta majapidamises hakkama ei saa ja vajab abi. „Tõsi, üks noormees naabrusest pakkus ennast. Aga kuidas ta mind aitab, tal ju oma pere. Ei taha, et võõras mees mulle tuppa tuleks – mille jaoks?“ päris Borina. „Boriss oskab mööblit teha, kütab ahju, ilma ma hakkama ei saaks. Suur tänu talle. Oleme kogu aeg koos, ta ei saagi midagi kurja teha.“

Laia profiiliga traktorist

Tööd pole Lazarev veel leidnud, aga otsib enda sõnul hoolega. „Hariduse poolest olen traktorist, aga sellist tööd pole saada. Mõistan ka puusepatööd, kuigi olen invaliid,“ lausus ta. „Kukkus väiksena pea peale, tal on igasugu hädad,“ täiendas Borina. „Mis te siin lärmate ja kirjutate. Mina mõtlesin, et mul on head naabrid, aga vaat mis teevad.“

Kahest pensionist elab paarike kuidagiviisi ära, ent siiani teevad tuska endised naabrid, kes väidetavalt küttepuid ja aiatarbeid varastasid. „Mul on niigi väike pension, miks nad mind paljaks röövisid? Kõik on minu vastu,“ selgitas Borina umbusku kõrvaliste isikute suhtes. „Kes mulle raha annab? Siim Kallas varastas miljoneid ja kõik on korras – teda miskipärast vangi ei ole pandud.“

Korter, kus taas kokku saanud tuvikesed pesa punuvad, kuulub Borina pojale Georg Borinile – proua elas varem kõrval paiknevas õe korteris. „Minu korteris on soojem ja mugavam, kütavad seal Borissiga ja ilmselt siis ööbivad ka,“ rääkis Borin. „Ema on asjade gurmaan ja teises korteris on tal asju nii palju, et ta ise sisse ei mahugi.“

Jumala kingitus

Borin tunnistas, et on naabritega probleemi arutanud, ent tema käed jäävad olukorra lahendamisel lühikeseks.“Vana elukaaslane aitab teda, ma ei saa ju emale öelda, et saada ta minema. Tema jaoks on ta jumala kingitus,“ selgitas ise pealinnas elav mees. „Võin Borissi ju oma korterist välja ajada, aga siis hakkaks ta kohe elama kõrval.“

Borin märkis, et endal tal Lazareviga probleeme pole olnud ning tänase seisuga paanikaks põhjust pole. „Ei ole Borissi küll ise nüüd näinud, aga venna jutust olen kuulnud, et ta ei joo ega suitseta, on rahulikumaks ja vanemaks jäänud,“ lausus ta. „Omal ajal, üle kümne aasta tagasi, tal oma peod ja asjad muidugi olid, aga meile ta ohtlik pole olnud.“

Borin tõdes, et igal pool võib naabriks sattuda keegi, kes on vangis olnud ja kaaskodanikele ei meeldi. „Taust on Borissil muidugi nagu on, aga ega ta ennast eriti kaitsta pole saanud, eks ta ole peast veidi lihtne ka. Muidugi lapsed peaksid nagunii järelvalve all olema, natuke ilmselt paisutatakse ohtu üle,“ rääkis ta, kinnitades siiski, et pole ka selle poolt, et oodata ära, millal pauk tuleb. „Püüan esmaspäeval maja koosolekul rahva natuke maha rahustada. Hirm on küll põhjendatud, aga mitte nii põhjendatud.“

Vastane liidab

Läheduses elav noor ema ütles, et ei ole sellist tingimust, mille täitmisel ta Borissi naabrusega lepiks.“Vangil ja vangil on vahe. Ma ei ole väiklane inimene – kui siia tuleks keegi, kes on kelmuse eest kinni istunud või kas või varas, siis neid ma taluks,“ lausus ta. „Praegu on küsimus minu laste turvalisuses ja siin tõmban ma kategoorilise joone. Sellega ma riskida ei taha.“

Naise sõnul peaks pedofiilil olema keelatud elada kohas, kus on lapsi. „Maksumaksjana oleksin nõus maksma rohkem makse, et see inimene ühiskonnast kõrvale jääks. Tehke neile mingi oma küla, kus nad oleks vähemalt valve all, mitte et nad teevad, mida tahavad, ja meie istume nagu pommi otsas.“

Kui karmist loost püüda midagigi positiivset leida, siis on niigi tihedalt suhtlev Supilinna kogukond veelgi lähedasemaks saanud. „Kui seni teadsin vaid ühelt poolt naabreid, siis nüüd ka teisi,“ rääkis noor ema. „Mõnes mõttes on see meid ühte liitnud.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 18/12/2014 10:40:43



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18856501579285